Ma kolin ära!

Olin sunnitud uue meiliaadressi ja sellega seoses ka uue bloggeri konto tegema. Kõik vanad ja edaspidised uued postitused on saadaval SIIN.

Sayonara!

blöhh

Sorri, olen netimaailma natukseks unarusse jätnud. Ja mõneks ajaks jääb see ka nii. Nimelt on mul netikaart Tartus ja üleüldse lähen ülehomme Tallinnasse laagrisse ära. Ja sellega seoses on kõik perses ja ma ei viitsi sellest rääkida. Augusti teises pooles näeme!

Infominutid

Kas teadsite, et joodikud ei tohiks üldiselt paratsetamooli süüa või siis peaks tegema seda erilise ettevaatusega? Mina ei teadnud.

Okei need olid rohkem nagu info-10-sekundit.

Tegelt ma olen suremas ja loodan paratsetamoolist lohutust leida. Siiski võib arvata, et kuna ma tänase öö juba üle elasin, siis ehk jään ikka ellu.

Leidsin infolehelt veel probleemse punkti. Tegelikult muidugi esimene mulle probleeme ei olnud. Aga seal on kirjas, et seda tuleb hoida temperatuuril kuni 25 kraadi. Mu toa termomeeter näitab 26 ja praegu on alles hommik. Panen külmkappi? No näis. Esmane eesmärk on elus püsida.

Esimesed tunnid kodust eemal = hüvasti, närvid!

Täna tulin Tartusse. Reis läks üsna keskmiselt. Alguses lausa väga hästi ja hiljem mitte nii väga. Isa viskas teeotsa, kus ma põhimõtteliselt ei olnud veel üle tee jõudnudki minna, kui sain auto peale. Nad sõitsid Kilingi-Nõmme. Seal teeotsas oli sama lugu. Jõudsin vaevu õigesse kohta seisma jääda ja juba pani üks veoauto oma pidurid blokki ja jäi üllatavalt väikese pidurdusmaaga seisma. Hästi tore onu oli ka, sõitsime Viljandisse. Veoautoga on alati nii tore sõita. Tegelikult läksime küll ühte linnapiirist natuke kaugel olevasse bensukasse, kuhu ta oma "trammi", nagu talle ise meeldis öelda, parkis. Veel näiteid tema imelikust sõnapruugist: "Pane see rinnahoidja ka selja tagant peale." Mõtles turvavööd. Jep, ajas segadusse natuke, et mis ta nüüd tahab saada mu käest. :D Igatahes sealt bensukast ma kõndisin koos poeskäiguga mingi 40 minti bussikasse. Plaanisin küll mõne Sebe bussi ära oodata, et saaks hästi odavalt, aga parasjagu seisis üks buss ees, millele oli Tartu peale kirjutatud ja niigi väsinuna läksin kohe selle peale. Bussis selgus, et kui mu läpakas väidab, et tal on veel 2 minutit akut alles, siis selle kahe minutiga jõuab ära vaadata kaks The Big Bang Theory 20-minutilist osa. Väga meeldiv. Ja siis olingi Tartus.

Koju jõudnud, et kohanud ma kedagi peale Erle. Tundub, et ta on mu toast vahepeal tolmu imenud. Väga meeldiv. Ja tõesti tore on koristatud tuppa tulla, olgu see eelnev vaev kui tahes raske. Tavaliselt jätan ma endast jubeda seapesa maha. Aga kui ammu-ammu siit viimati ära tulin, siis suure hädaga koristasin kõik väga ilusti ära. Jällegi väga meeldiv.

Siis jõudis kätte tänase päeva seni ebameeldivaim osa. MU ARVUTI EI ÜHENDUNUD INTERNETTI! Kohutav. Jamasine Erlega mingi kaks tundi vist kokku sellega. Tema küll ajas mind pigem segadusse ja mina teda. Kuna meil olid täiesti erinevad arusaamad selle kohta, kuidas ta korda peaks saama. Olin juba vahepeal veendunud, et mu arvuti on nii lootusetult pekkis, et lisaks kodu wifiga ühenduda suutmatusele on ta kaotanud ka kõik muud kasulikud oskused. Mõneks ajaks langesin lootusetusse ja kahetsesin üldse siia tulekut. Sest olgem ausad, mingit muud erilist põhjust mul Tartusse tulekuks polnud. Igatahes olin juba loobunud püüdmast midagi parandada ja katsetasin Erle lähenemist, nimelt ootamist. Igavusest vaatasin veel mõningaid seadeid ja asju ja mõtlesin proovida, kas äkki IP ja DNSI automaatseks panemine midagi muudab. Ja nii see oligi! :) Kui keegi tahab mulle seletada, miks see nii on, siis kuulan rõõmuga. Nüüd vist ei saa mõnda netilehte külastada, mille pärast ma need üldse ära olin muutnud. Ah, hetkel ei huvita. Peaasi, et saab TÕMMMMATA :D

Oeh, lubasin endale, et ei hakka ainult kord nädalas siia kirjutama ja jälle mingeid kilomeetriseid postitusi tegema. Õnneks olen huvitavamate sündmuste järjekorra niikuinii ära unustand.

Mingi päev käisime pokkerit mängimas ja ma olin õhtu otsa diiler, juhtme ajas nii kokku. Aga hetkel arvan ikkagi, et kui ülikooli ära saan lõpetatud, siis vastavalt võimalusele lähen järgmiseks kas diilerikoolitusele või kutsekooli juuksurikutset omandama.

Enivei. Siis järgmine päev käisime kalal ka. Või noh, ma viskasin 2 korda õnge sisse ja avastasime, et isa on mingi naeruväärselt lühikese tamiilijupiga õnge andnud ja siis oli sellega ühelpool. Aga muidu oli see värk ikka tore. Kuigi ma polnud päris ammu niimoodi telgis maganud, et sinna kainena jõuan ja seetõttu ka kõva maapinda ja värke tähele panen. Vanasti oli kogu aeg see, et pole mõtet matti kaasa võtta, niikuinii kukud phm mingi hetk telki pikali ja kohe norskad. :D Nõrgaks olen jäänud.

Ja siis veel enne kõike seda läskid šveitslased ka ära. Ja selle juures oli eriti tore see, et üks andis mulle suht lampi 50 eurot selle eest, et ma külalistemajas korda hoiaks vms. Wat? Ta vist ei tea, et ma seda niigi teen. Noh, kui raha sügeleb taskus, siis pole minu mure. See tähendab igatahes, et rock rambile on siiski minek ja homme lähen Tartusse ka. Vist. Plaan on vähemalt selline. Rambi piletid on igatahes juba olemas ja tegelt mul on ikka väga hea meel ja jällegi sai kinnitust fakt, et kui enam kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. :)

Nii et kui keegi tahab järgmise nädala alguses Tartus või nädala lõpus Viljandis kokku saada, siis andke teada.

Ma olen närvihaige

Tahtsin juba kirjutama hakata, kui jubedalt tüütu terve tänane päev olnud on, aga siis tegin kohutava avastuse. Kell on alles 11. Tavaliselt ma alles magaks sel ajal. Aga mitte täna, oh ei. Kella 8 paiku kuulsin läbi une, et isa ütles Liivile, et äkki peaks Emma enne üles äratama, kui ta linna läheb. Sellest eeldasin, et äkki nad on nii mõistvad ja arvavad, et võib-olla ma tahan ka linna minna. Kuid ei. Isal on jalg haige, nii et tema vedeleb diivanil ja mina pean teda teenindama ja Albertit ka hoidma. Fuck this shit. Normaalne inimene ilmselt mõistaks ja värki, aitaks hea meelega. Kahjuks ma pole normaalne ja see ajab väga närvi ja üldiselt tahaks siit ära minna juba, kuna mul on tunne, et nende arust polegi mul midagi paremat teha kui nende last hoida. No ei.

Abipalve vms

Viimasel ajal üha rohkem aega kodus veetes olen aru saanud, et ainus viis oma elu arvutis nii raisata, et selg kohutavalt ei valutaks, on teha seda kott-toolis. Tartusse tagasi minnes mul aga seda võimalust enam pole. Nii et kui kellelgi on kuskil mõni üle või soovib soodsa hinnaga mulle müüa või teab, kust saaks soodsa hinnaga kott-tooli, siis ootan pakkumisi. :D

No dämit

Selline film. http://www.youtube.com/watch?v=YJl6N4ygJ8c

Mul pole sõnu kirjeldamaks, kui väga ma seda näha tahan. Ja just lugesin telekava ja sain teada, et tv1000 näitas seda ja 5 min pärast lõppeb ära. No aitäh. :D Peab ikka kiiremas korras Tartusse minema asju tõmbama.

Ja enamiku tänasest päevast olen ma veetnud umbes kilo liiva peast ära kraapides. Küll need rannaskäigud Albertiga on ikka meeldivad.

Homme on kirjade järgi palgapäev. Aga veel vanemate ja tähtsamate kirjade järgi on pühapäev. Nii et see palga asi liigub vist esmaspäevale. Tore tore. Üldiselt on see kuu rahadega ikka väga väga sitt seis ja enam-vähem kõik plaanitud tegevused vist jäävad ära. Näis.

Nüüd tuleb elulugu

Ja nüüd on jälle see, et pole jube ammu kirjutanud ja pooli asju ei mäleta. Katsun meenutada, kuna üsna põnev on tegelikult olnud.

Mõtlesin kõige varasema mälestusena laulupeo võtta, aga tuli enne seda ka asju meelde. Nimelt sellele eelnev nädalavahetus. Täpsustuseks siis, et laulupeol käisin ainult viimasel päeval ehk pühapäeval. Nii. Reedel olin ma üksi kodus ja mu ainsaks ülesandeks oli võtta vastu šveitslased, kes millalgi õhtul saabuma pidid. Natuke koristasin ka. Aga üldiselt oli tore passimispäev. Teadsin ainult seda, et nende lennuk maandub kell kuus Riias ja et sealt jõudmisega läheb ka ikka kõvasti kauem, kui normaalsetel inimestel tavaliselt selle teekonna läbimiseks kulub. Kuid sellest hoolimata jättis süda iga autohääle peale, mis kella kuute mu kõrvu kostis, löögi vahele. Mitte et see midagi väga õudset oleks, et oi šveitslased tulevad. Nad on juba pea kümme aastat iga suvi tulnud. Aga ma pole varem pidanud neid üksi vastu võtma ja nendega suhtlema. Mu suureks lohutuseks helistas mingi kell Elmar ja teatas, et teda on ka sõjast välja lastud. See tegi kohe meele rõõmsaks. Siis järgnesid veel mõned tunnid passimist ja südame rütmihäireid ja Jannu Coca-Cola-mobiil sõitiski koos Ellu ja Jannuga maja ette. Külalislahke perenaisena (loe:igavusest) olin vahepeal küpsetanud pitsa, mis isegi Janari arvates hea oli. Vot see on saavutus. :) Jannu kaua meil ei olnud, pidi miskit särkivärki kuskil tegema, ma ei mäleta. :D Igatahes tõi elmar hästi palju õlut ja Tarvo tuli ka meile. Mängisime Tarvoga raha peale pokkerit. Heads upi siis, Elmar õnneks ei tahtnud osaleda. Muidu ma oleks praeguseks peast juba täitsa hall. Igatahes lõppes see mängimine minu jaoks ühe euro miinusega, kuigi esimese turniiri võitsin. Ja siis ma solvusin tarvo peale ja ajasin ta koju. Ja istusin ise mingi kella viieni öösel netis. Aa, vahepeal tulid šveitslased ka. :D See läks täitsa meelest ära. Kuskil kesköö paiku olid kohal. Mina juba meeldivalt vindisena võtsin nad vastu, tervitasime, vahetasime sisutut infot ja magama nad läksid. Ja siis meie pidu jätkus.

Hommikuks oli meil külalistega selline kokkulepe, et ma ja Ellu saame nendega linna, ma näitan kätte, kus hansapäevad on, ja siis läheme oma teed. Aga välja tuli see hoopis nii, et "hommikul" ehk lõunal otsustasid nad kõigepealt linnas poes käia ühe tiiru, mis umbes neli tundi võttis. Siis tulid nad koju ja me elmariga viskasime ruttu asjad kokku, et kohe on linna minek. Aga ei. Mingi paar tundi passimist veel. Mõnes mõttes võib aru saada, et nad on puhkusel ja ei taha väga venida, aga no kui palju võib venida. :D Igatahes kuskil 5 paiku jõudsime linna. Elmari sõbrad tulid Tallinnast reivile ka. Aga selgus, et nende reivi peaesineja oli mingi paha kakahaiguse omale saanud ja ei esine. Joel pidi ka sinna minema ja enne seda meiega chillima, aga siis ta lihtsalt chillis meiega. Brackmannis olime, kus mujal. Ma olin targa peaga omale veini ostnud, uurimata, kas kellelgi üldse avajat on. Muidugi ei olnud. Isegi mitte kõndival tööristakastil, kes on muidu ka tuntud minu vennana. Või pigem, kelle õena ma muidu tuntud olen. Selle probleemi aitas lahendada abivalmis ja üldse mitte nii socially awkward kui mina Joel. Samas vb see neiu seal kohvikus minu küsimise peale polekski lahti teinud mu pudelit. Igatahes see lõppes hästi. Vahepeal oli mulle talla alla tekkinud jube rõve vill ja ma olin targa peaga selle puruks kiskund. Siit küsimus minu tohutule lugejaskonnale: kas pärnus ei olegi apteeki, mis on kogu aeg lahti? Võiks olla. Igatahes. Mina jõin oma veini ja Elmar jõi oma õlut ja Joel jõi oma rummi (mida oli tema jaoks liiga palju) ja Kristiina ja kaks ilusat poissi jõid oma viina, nii me vaikselt tiksusime. Enne oli plaanis Oorti kontserdile ka minna, aga sinna kuidagi ei jõudnud. Oli niisamagi tore. Mingi hetk hakkas emps närviliselt helistama, et kas me vallikas polegi. Ma pidin ööseks neile minema, kuna laulupeo transport oli tema kiisu isa poolt pakutav. Küll see oli nüüd arusaadav lause. :) Lõpuks tulid nad mulle sinnasamasse Brackmanni järgi. Umbes samal ajal jõudis Risto oma sõpradeka ka, kellega me tegelt vallikas pidime kokku saama. Noh, vähemalt saime lehvitades üksteise olemasolu tunnustada. Sõit sõit sõit empsiga poodi, kus ma suure näljaga suure krõpsupaki ostsin, mida terveks järgmiseks laulupeopäevaks ka jätkus. :D Ja siis maale ja magama.

Ja oligi käes vara-varahommik, ma isegi ei tea, kui vara. Igatahes oli natuke paha olla. Ju see vein ei ole ikka õige asi mu jaoks. Siis läksime Christiani isaga Tallinna poole teele. Nii hea, et hääletama ei pidanud. Kuigi ! Autos mängis power hit radio. Küll magasin õnneks enamiku ajast. Öösel oli unest ilmselgelt puudu jäänud. Palav oli ka, vb sellepärast. Kohale me jõudsime ja mu autojuht, kelle nime mul pole siiani olnud au kuulda, sattus Tallina ümberkorraldatud liiklusest väga segadusse. Ei ole raske arvata, et ka minust talle palju abi ei olnud. Nii me tiirutasime ja ekslesime, kuni ta lõpuks ühelt onult suunda küsis ja olimegi sadamas, kuhu ta oma auto ära parkis ja mulle õige suuna lauluväljaku poole kätte näitas. Päris vähe maad pidin kõndima, kui olingi juba rongkäigu kätte saand. Minust möödusid parajasti mingid rootslased, kellel olid ilusad tantsutüdrukud ja veel ilusamad trummipoisid. Hoidsin siis nendega natuke maad sama tempot. Aga pika peale tüütasid isegi nemad ära ja tegin ka väikeseid pause, et empsi kaasa antud võileibu ja eilseid krõpse süüa. Varsti oligi lauluväljak käes. Seal pidi nats aega veel isa ootama, kuna mul geeniusel ei olnud sularaha kaasas ja piletit osta ei saanud. Kohtusime oruväravas, ta andis mulle lisaks veel 10 eurot söögiraha ja siis nad läksid oma teed. Olid mingid vipid vms, niisiis pidin ma ennast ise lõbustama. See nägi nii välja, et kõndisin natuke ringi, leidisin omale istekoha. Siis avastasin, et see, mis parajasti laulukaare all toimub, ei ole üldse huvitav. Siis läksin oma hea istekoha pealt ära, kõndisin ringi, kuni ära tüdinesin, ja otsisin uue istekoha. Ja nii mitu tiiru järjest. Täielik laulupeoemo. Vahepealt ei olegi midagi rääkida, muljeid või nii. Üleüldiselt oli kõik muidugi väga vahva, kui välja arvata see, et üksi olin. Igasugused huvitavamad episoodid nii laulupeolt kui eelnevatelt ja järgnevatelt päevadelt olen ma juba ära unustand, nii et see siin ongi rohkem nagu päevaprotokoll vms. Igatahes. Peo lõpupoole kohtasin Märti, siis oli isegi natuke lõbusam olla. Temaga ostsime lõpuks veel süüa ka ja ta näitas mulle, kuidas ma isa auto ka üles leian. Olin väga uhke enda üle, et üsna ise tee KUMUni leidsin. Ja siis isa viskas mu mustamäele, kuna pidin Joeli juurde ööseks minema. Tegelt ta pidi laulupeole ka tulema, aga no ei tulnud. Leidsime siis mingi õige koha üles ja sealt leidsin õige inimese ka. Sain oma lõhkise jala otsas veel natuke maad tallata ja olimegi Joeli juures. Tal on mõne erandiga hästi toredad korterikaaslased, mis pani mindki mõtlema, et kui inimestega joppab, siis oleks tegelt hästi lahe kuskil mujal elada kui mingi vanamuti maja teise korruse toas. :D Ja ma sain juustusaia ka.

Ja hommikul oskasin täitsa (peaaegu) ise trolli peale minna ja kesklinna sõita. Seal pidin isaga kohtuma. Enne avastasin veel Kaubamaja keldrist Humana ja sain uued püksid ja pluusi. Mis siis, et tšekk väitis, et olin 4 euro eest naisi ostnud. Siis eksisin natuke ära, aga õnneks korjati mind mingi nurga pealt ilusti üles. Ja siis sõitsime isa ja Liiviga veel igast tiire ja värke, nad käisid mingit Kaitseliidu objekti pildistamas ja siis isa eksis ära, ei oskand viljandisse minna. Lõpuks ikka jõudsime sinna kohale. Minu suureks rõõmuks olid neil kirsid valmis saanud. Ja siis ma korjasin omale karbi täis ja võtsime Alberti peale ja sõitsime koju. Lõpuks. Päris päris väsinud olin. Isa kohtus välismaa külalistega ka ja ausalt öeldes ei mäleta ma praegu üldse, mis järgmisel päeval toimus.

Natuke aega meenutan.

Ei tule meelde. Kui keegi seda loeb, kellega ma tol päeval aega veetsin, siis palun vabandust, see pole isiklik. :D Mu mälu on lihtsalt selline.

Igatahes teisipäeval ma tegin ka midagi.

Kolmapäeval tegin ka. Aa, Paikusel käisime arsti juures, siis käisime rannas. Siis rebz tuli ka randa, aga talle üldse ei meeldind seal ja kuna mulle väga meeldib teiste inimestega arvestada, siis läksime varsti ära. :) Õhtul käisime pokkerit mängimas, kus mina lootusetult feilisin. Mitte ainult mängimises, vaid ka kaartide jagamisega nt ei saanud üldse hakkama. Eriti hea mulje võisin endast jätta küll. Noh, õnneks ei pidand kaua seal olema ja sellel muljel süveneda lasta.

Neljapäeva meenutada ei ole raske. Neljapäeval ma magasin. Reaalselt, emps helistas kell neli ja uuris, et kas ma lähen talle külla. Ärkasin siis üles ja uurisin asja, läksingi talle külla. Seal nad tegid tööd ja ma lugesin oma jube tarka raamatut ja sain päris hästi süüa ka ja oligi käes reede hommik.

Teoreetiliselt eile, aga tegelikult oli see reede ikka täna. Hoidsin Albertit. Empsiga koos hoidsime. Ta oli kuidagi eriti pahur vahepeal. Võib- olla oli asi selles, et ma ise suht väsinud olen. Rannas igatahes saime ilusti käidud ja Pärnu ägedaimal mänguväljakul ka, mis enam polegi nii äge, sest seal pole enam seda asja, mis mind oksele ajas. Ja meeldiva üllatusena tahtis Liivi varem koju ära tulla kui plaanitud. Rebz ka täna ei tahtnud mind. :D Siis tulin ka koju, väga igatsesin oma elektroonilisi seadmeid juba. Eesotsas moblalaadijat. Siis läpakat ja siis muidugi kõvaketast. Nii kaua aega pole saand rahulikult istuda ja filmi vaadata. Mitte et täna oleks saand. Mingi hetk tuli Albert ikka selga ratsutama. Aga Pleasantville-i sain vaadatud ja see oli väga nummi. :)

Üldiselt ma olen vist üle tunni aja seda jama siin juba kirjutanud. Ise vist ei viitsiks sellist kilomeetrist protokolli küll lugeda. Seda tahtsin ka veel mainida, et sain üle natukse aja Määru blogi ka lugeda ja mul on väga hea meel, et tal hästi läheb ja et ta ikka netti saab. :)

Kui sa nüüd kõik selle oled suutnud läbi lugeda, siis tõuse püsti, siruta end, tee omale üks suur pai ja ole enda üle uhke, et sulle mõne teise inimese elu nii palju korda läheb, et viistsisid sellise märkimisväärse osa oma ajast tema pläma lugemisele pühendada.

Jumal õnnistagu teid kõiki.

nonii

Sain just teada, et Janika ja Kärt on Disneylandi suveks tööle läinud. Ja Janika peab sellest blogi. Mu oma blog tundub tema ja Maariti Hispaania seikluste kõrval küll suht mõttetu. :P Aga mis seal ikka. Eks ta rohkem mu enda jaoks ongi. Kunagi hea lugeda. Aino ja Willem lendavad ka praegu umbes minema. Loodetavasti läheb kõigil sõpradel kaugel välismaal väga hästi ja kui nad tagasi tulevad, on neil nii palju rääkida, et mina ei pea oma palju vähem põnevast elust rääkima. Mitte et ma kurdaks.

Kas sina oled kell neli päeval Pärnus Papiniidu bussipeatuses riideid vahetanud? Mina olen.

Kirjutan.

Kirjutan, et käisin eile linnas ja täna käisin linnas. Pärnus siis. Mis omakorda paneb igatsema Tartut. Ja Tartu kiiret internetti.

Aga üleeile hoidsin Albertit, chillisime linna peal. See oli päris väsitav. Väga väsitav, ütleks isegi. Kuigi emps elukutselise lapsehoidjana oli mul abis ja ilma temata oleks palju raskem olnud. Aga saime isegi rannas käidud ja jõudsime lõpuks vanaisa juurde, kus sain teda seljas trepist üles tassida. Mis see 15 kilo mu kaela kogu oma keharaskusega kägistamas ikka teeb. Kangelasõde, hakkama sain raisk. :D Aga üldiselt on tal praegu vist mingi iseloomu arenemise periood.

Ja täna käisin ilma temata linnas. Sisuliselt lihtsalt, et seda võimalust kasutada. Viimasel ajal olen nii vähe kodust välja saand ja ainult lapsehoidja olnud kogu aeg. Täna läksid kõik teised varakult ära ja sain isegi mõnusalt lõunani magada enne linna minekut. Praegu mõeldes kuradi lahe päev ikka. Üksi kodus olemise Naked Festivities oli ka tore, kuigi praegu vaadates panen tähele, et kardinaid pole päev otsa ees olnud. Mis seal ikka. Kes siin ikka käib. Ja hääletamine oli ka täpselt nii edukas, et kõndisin 15 min ja sain naabrite auto peale. Oleks võind kohe neile minna, et uurida. Aga väike suvine jalutuskäik ei tee kunagi paha. Ja linnas nägin Ristot ja läksime Tarvot vaatama velokardilaenutusse. See oli küll tore. Velokardid mulle meeldivad. Üldiselt kõik muud velod ka. Ja kõik muud kardid. Jälitasin mingeid väikseid poisse sellega ja ühe jooksjaga tegin ka võidu. Mina võitsin. Ja Rebzi peale mõeldes ostsin lehmakommi ka. Tsau Rebz. Kommid olid head.

Ja üldiselt tuli meelde, kui kaua pole Chili Peppersit kuulanud. Jätke meelde, 30 august. Uus plaat. APPI KUI HEAD NAD ON

Teiseks.

Tulin täna koju. Kuigi poleks vaja olnud. Aga jaanipäevast nii palju, et hästi hästi tore oli. Teatavasti meeldib inimsele vaadata kolme asja. Põlevat tuld, voolavat vett ja töötavaid inimesi. Ja kui jõe taustal põlevat jaanituld vaadata, kuhu usinalt puid juurde veetakse, ei oskakski vist midagi enamat tahta. :)

Tegelikult igatsen oma kiiret netti. Ja üleüldse tahaks Tartusse natukeseks. Kuigi mul seal vist eriti midagi teha pole. Aga koht on iseenesest tore ju. Ja tahaks pargis arbuusi ka süüa. See oleks tore nii Tartus kui Pärnus. Või isegi Viljandis. Kui keegi peale mu enda tahaks muga pargis arbuusi süüa, siis üldiselt võib märku anda. Võib-olla saab banaani ka.

Ja ma püüan vaikselt Chrome-i pealt Operale üle kolida. Kuigi see on raske. Olin just kõik väga mugavaks seal saanud. Aga pidev kokkujooksmine viskab ikka pika peale üle.

Tahan linna. Linna tahan. Teha mittemidagi. Aga linnas. Helistage mulle.

Esiteks.

Olin pea nädal aega netita ja nii palju suutsin kokku kirjutada:

22.06.2011

Proovin ka seda offline blogimist. Natuke imelik on. Aga kui on vaja, siis on vaja. Kell on pool 1 ja ma suht just ärkasin. Istun omaette voodil ja kuulan Spermikut. Hea bänd ikka. Ja eile ma sain teada, et Ryan Dunn suri ära. Kurb lugu. Kõik järjest surevad ära. Aga üldiselt on homme võidupüha ja isa kommenteerib telekas paraadi ja on muidu lahe. Elmar on ka kodus, aga ma tulin vahetult enne tema jõudmist Ristikülla ära. Ja polegi näinud nüüd. Puhkus on tal vist pühapäevani. Siis peaksime ikka kohtuma. Mis mu point üldse on? :D

Vaatan parem lihtsalt järjekorras kõik filmid läbi, mis omale kõvakettatuhinas tõmmanud olen. Täna vist alustan Underworldist. Võib-olla.

Ja ma sain maasikaid! Eile algas suvi ka.

Ja kuidas on võimalik, et mõnel inimesel pole Office’it arvutis? :D

Ja vist aitabki praeguseks. Õues on midagi päikese moodi.

23.06.2011

Ja ongi jaanilaupäev. Hommikul ärkasin vara-vara (11.30 OMG :D), et paraadi kommenteerivat isa kuulata. Millegipärast mäletasin, et see kestab kauem kui tund aega. Võib-olla varem ongi kestnud. Igatahes oli päris korralik esitus tema poolt. Ja edasi olen niisama passind. Eile käis emps ellu ja arxiga ka natukeseks siin. Oli tore. Ellut polnudki ammu näinud. Homme millalgi vist jõuan koju, siis näeb veel. Enne äraminekut. Tema äraminekut. Hakkan voltima vist. Sain pühapäeval ühe jehoova tädi käest ilusa värvilise flaieri.

Tsau.

Update: MA SAAN ISEGI FAKING EASY BOTIDE KÄEST PÄHE L. Oleks pidand hiire kaasa võtma.

Elu kõige hullem tööpäev on selja taga. Kuid. Remember, it's the worst day of your life SO FAR!

Üldiselt rohkem nagu polnud jällegi öelda. Aga tekkis tunne, et olen selle koha siin unustanud. Ei ole. Elu on lihtsalt kas liiga põnev või liiga igav, et sellest midagi kirjutada. Täna üritaks Ainot vaatama minna sama tööposti peale, kus ma eile surin. Siis üritaks Sütevaka lõpetamisele minna võib-olla. Tore oleks kõiki õpetajaid näha ja neile rääkida, kui "hästi" mul läheb. :D

Aga päris tegelikult tahaks ära minna. Aga vihma sajab ja hääletamine on halb niimood. Eriti Vaskrääma metsade vahel. Näis.

Mul on vist mingi probleem

Viimasel ajal olen hakanud harrastama käitumist, kus endale järjest rohkem jama kaela tõmban, et teada saada, kas olen võimeline seda olukorda uuesti korda ajama. Või on see lihtsalt mingi väljamõeldis vabandamaks välja oma laiskust ja kohusetundetust. Noh, igatahes võib selle all nüüd mu töö kannatada. Vaatame, mida hüsteerilised Tallinna tšikid mu bullshitist arvavad.

Ja üleüldse, miks on kõigil vaja mulle kogu aeg helistada, kui nad mind sõimata tahavad? :D Kas nad siis ei tea, et ma olen kirjas palju osavam kui kõnes? Või just teavad...

Nüüd on siis läpakas ka vastu maad ära käind. Uskumatu, aga töötab.

Muidu on ka vahepeal päris huvitav olnud. Hästi palju igast toredaid asju saand teha ja värki. Tööl olen vähem käind, kui alguses plaanitud oli. Reedega oli mingi arusaamatus ja sain vabaks. Õnneks. Siis olekski väga raske olnud kella 11ks maximasse vedada ja 4 tundi teepakikesi jagada.

Ja faking Albert hammustas mind just. Fuck that.

Ei teagi

Tulin koju ära, aga kas nüüd päriseks või kui kauaks üldse, ei tea. Tegelt mind midagi seal Tartus ei oota ju :D Iseenesest on seal tore. Noh, kui grammatika eksami läbi kukun, siis saab jälle minna. Whiii.

Üldiselt plaanisin siin kodumaal ohjeldamatult chillida ja hängida ja see on seni suht hästi välja ka tulnud. Neljapäeval tulin, reedel hoidsin Albertit, õhtul läksin Ristikülla, pühapäeval tulin koju, eile käisin linnas-rannas, täna hoidsin Albertit. Ja Edasi on vist suht töine vä. Tegelt hullu pole. Ongi juulis raha rohkem. Neljapäeval ja reedel on töö, laupäeval üritaks punk laulupeole minna. Ei tea, kuidas sinna saab. Ja 17-18-19 on järgmised tööpäevad. Ehk läheb hästi ja ei pea nende vahepeal lapsehoidjat tegema jälle. See on nii väsitav. :D Igasuguste huvitavate toodete esitlused on seekord, peaks lõbus olema. Üks on kaheksatunnine päev Ainoga, vähemalt ei pea igavuse pärast muretsema. Aga kui sellel teisel kaheksatunnisel mingi nõme piff tuleb, siis ma olen väga kurb. :D Nii et võite mulle külla tulla igatahes. :)

Sellise ilmaga ei oska muudmoodi riides olla kui üldse mitte.

Ja kohe-kohe on kõik läbi.

Vahel on tore asju ära kaotada, sest leidmisrõõm on nii suur. :) Koristades tuli lõpusõrmus voodi alt välja.

Ja üldiselt on jätkuvalt kopp ees ja tahaks juba ära. Pole rohkem midagi öelda.

Kooliaasta hakkab läbi saama ja on aeg kokkuvõteteks.

Mulle mitte kuuluvad asjad, mis olen Tartus elades hävitanud:

* Toanaabri vihmavari

* Välisukse klaas

* Sügavkülmiku uks

* Vannitoa seebihoidja

* Aino ja Willemi klaasist õllekann

* Nurk mu toas

* Kardinapuu mu toas

etc, you get the point

Mulle kuuluvad asjad, mis olen Tartus elades hävitanud:

*Lootused ja unistused

Ma ei jõua kõigi nende asjade pärast muretseda ja valida ka ei suuda. Ei jää muud üle kui mitte millestki hoolida. Jep, kõik on putsis.

Nii raske on lapsehoidja olla. Üritan rahus videot vaadata, kus mehel pea maha võetakse, aga Albert ronib vaatama kogu aeg.

Tegelt ma ei taha, et keegi tuleks. Iseenesest mõistevalt. Sellistel hetkedel ma vihkan seda, et ma naine olen. Kiisu ei tule isa pulma. Big fucking deal. Mis mina teeb? Ulub ja sõimab ja ei saa aru, kuidas üks inimene nii hoolimatu saab olla. Ja siis lähen voodisse uluma natukseks ajaks ja kõik on okei. Mis seal ikka. Lihtsalt oleks sitaks lahe olnud. Ju siis tuleb teisi sitaks lahedaid asju me elus. Loota võib.

Aim sorri Rebz :(

NO TÜRA

Keegi mu isa pulma tahab tulla muga?

I did it

Imestasin, et nii kaua aega suutsin olla ilma kõvaketast vastu maad viskamata. Nüüd juhtus see ära siis. Aga õnneks paistab kõik korras olevat, nii seest kui väljast.

Peaks vist nädalavahetusest ka rääkima, kuna see nii lahe oli. Midagi uut üle pika aja.

Jõudsin juba kurvastama hakata, et lähen küll koju, aga rebzi jälle ei näe. Aga oh üllatust, tekkis ettepanek kuskile karuperse ta maakoju minna. :) Kuna niigi häälega minek, siis ei oleks pidand probleem olema. Hääletamine läks suht hästi. Tartus pidin ühe tsiki järel ootama, kuni ta ennast minema hääletas, aga saingi raamatut edasi lugeda. Sealt sõitsin Puhjani, kust sain ühe toreda noormehe kaubiku peale. Ta läks Viljandisse ja viis mu heast südamest linnapiiri ära. Ma olen õppind juba enne autosse ronimist seda küsima, et kas Viljandis linnapiiri saab, kuna üldse ei viitsi läbi linna sinna kõmpida. Viljandi piirist sain mingi rämeda ossi auto peale, kellel olid kuulmisraskused. Mõne aja pärast otsustasin rääkimise üldse järgi jätta. Kuna tal oli Pärnu minek, siis oli ta mu viimane sohver. Pärast Kilingi-Nõmmet hakkasime Ristiküla otsima. Ma olin silti küll näinud varem. Ja Rebz käskis Ristiküla bussipeatuses maha tulla ja 200m tagasi kõndida. Me Ossiga kahe peale olime nii targad, et mõtlesime mind siis kohe 200m enne bussikat maha panna. Tuli Ristiküla silt, paistis bussikas ja mingi teeots, mis oli õige koha sarnane. Läksin maha ja Oss sõitis edasi. Kõndisin natuke mööda seda teed, oli üks põlenud maja ja rohkem mitte midagi. Telefonitsi Rebzi kätte ka ei saand. Kõndisin maanteele tagasi, veendusin, et teisel pool teed ka mingit teeotsa pole. Läksin jälle sama teed pidi tagasi, et kaugemale metsa sisse vaadata. Kuskil pidi õige maja olema ju. Ei olnud. Päris kaugele läksin. Mingi naine tegi heina ja üks palkmaja oli ka. Mind tabas meeleheide. Kõndisin uuesti bussika poole, et vaadata, kas äkki pidin hoopis 200m edasi kõndima, mitte tagasi. Ja siis tabas mind meeldiv üllatus. See polnud üldse Ristiküla bussikas, vaid mingi Tõitoja. Jess. Hakkasin siis edasi hääletama ja kõndisin päris natuke aega. Sain ühe onu auto peale, kes vaatas natuke imelikult, et järgmisesse bussipeatusesse tahtsin, aga sõit läks lahti. Jala oleks sinna õigesse bussikasse ikka päris pikalt läinud. Ja äkki nägingi kurvi tagant ühte teeotsa, kus seisis Rebz oma kiisuga. St kutsuga. Tal oli telefon perse läinud ja oli juba tund aega passind seal tee ääres ja mind ootand. :D Ehk siis väga feil saabumine. Aga seal iseenesest oli väga tore. Väga väga tore. Kõik vaikne ja rahulik ja roheline ja üldse nummi. Ilm oli ka veel suht normaalne. Küll aga mitte hommikuks. Ärkasin teate peale, et vihma sajab. Ja pidin ju hommikul kodu poole hääletama hakkama. Parem plaan tundus edasi magada ja saada isalt kõne, et nüüd pole enam mõtet koju minna, nad lähevad ise juba ära. Siis oli järgmine peatus Pärnu, empsi sünnale. Kuskil kolme paiku hakkasin hääletama. Jube kahju oli ära minna sealt. Ehk läheb kunagi jälle.

Sain suht ruttu autole ja otse Pärnu. Passisin natuke Kaubamajakas ja siis saime empsiga kokku. Veel natuke šoppamist ja passimist, võtsime Hr Kolumbuse peale ja sõit Jõõpresse võis alata. Seal oli väike sünnipäevaeelne chillax, sain omale sitaks filme juurde ja üldiselt oli kõik tore. Sauna sain ka. Jei. Järgmine päev oli õige sünnipäev. Oli jälle vahva, õhtul saabus meile Seevald ka sinna. Kõik olid väga purjus ja jõid aga edasi ja tegid vahepeal mõne loo ka. Autojuht sõitis minema ja nii olid nad hommikuni meil kaelas. Õnneks oli kõik suht rahulik, keegi väga närvi ei läinud. Seda lihtsalt kipub tavaliselt juhtuma. :P Ja järgmisel hommikul või lõunal tuldi neile järgi ja saime rahus ka olla natuke aega. Osad hakkasid tegelt juba 7st hommikul ringi müttama, raske oli magada. Aga kui nad läinud olid, panime seal natuke asju kokku ja tegime ka linna poole minekut. Emps viis mu Kilingi-Nõmme tee peale hääletama, sealt sain phm hetkega auto peale. :) Onu oli naljakas, rokkis koos vikerraadioga, aga õnneks muga väga ei rääkind. Mingist veneaegsest autostopi värgist rääkis. Viis mu Kilingi-Nõmmeni, sain sealt Viljandi teeotsa peale jalutada, kus päris kaua passisin. Vahepeal helistas isa ka ja uuris mu kodus olemise aegu ja värke. Ja nädalavahetusel toimuva pulmapeoga seoses asju. Ma pole ikka veel Rebziga kindlalt ära rääkind asju :/ Võiks ikka tulla ju. :P

Igatahes. Viljandi teeotsast sain lõpuks ühe värvika paarikese autole. Mees magas ja ärkas selle peale üles, et mind peale võeti. Üsna purjus oli. Rääkis mulle terve tee, kuidas ta tsikil on niii rikas isa, et pole mingi näitaja lihtsalt nädalavahetuseks Pärnusse ujuma minna või kus iganes nad käisid. Süüa ja juua sain ka heldekäeliselt, mis nii viga eldada. Tsikk oli nii intensiivne, et mul oli vahepeal päris ebamugav olla. Karjus oma kallikese peale pidevalt. Aga võib-olla ta oli nii täis, et temaga muudmoodi rääkida ei saanud. :P Igatahes tahtsid nad mu päris kodu juurde ära tuua, aga mul on millegipärast sel teemal paranoia ja ei taha, et igast inimesed teaksid, kus ma elan. Lasin natuke kaugemal maha panna. Ja olingi tagasi kodus. Kordagi rämeda vihma kätte ka ei jäänud. See oli kena. Ja täna magasin sisse. :(

Ja see nädal jääb Tartus vist jälle lühikseks. Muidu läheks neljapäeva lõunal juba koju, aga isa ütles, et nendega saaks juba kolmapäeval. Vist lähebki nii. Ja siis saab kodus hakata ettevalmistusi tegema ja aitama seal. Tõotab lahe pidu tulla, loodetavasti ei vea ilm alt. Sest meil pidavat nii palju inimesi tulema, et tuppa need küll kõik ei mahu. :D Ma ainult loodan, et üks härra ikka tuleb. Muidu on perses. -.-

Ja nii ongi. Polnud ammu kirjutanud, nüüd sai palju. Hope you like.

Olen ka rõve

Palun vabandust, et enne ropendasin.

Ja mul on mingi alateadlik viha oma varbaküünte vastu, kuna püüan neid igal võimalikul hetkel hävitada.

Ning homme chillin Albertiga Tartu peal :)

Täiesti putsis

Lähme homme kinno Emma. Okei Mait. Mis filmi täna vaadata tahad siis? Karje 4? Okei. Sõida õigeks ajaks kino juurde ja oota mind seal nagu lollakas ja siis sõida tagasi koju. Okei.

!!!

Täna hommikul kell 8, kui ma olin juba 4 tundi maganud, helises telefon ja kullerionu küsis, kas ma olen kodus. Ja 15 mindi pärast oli mu kõvaketas kohal. :) Superteenindus Arvutikeskuse poolt, ei ühtegi halba sõna. Ükspäev tellid, järgmine päev kohal. Ja nüüd ma olen sest ajast saati ohjeldamatult ainult tõmmanud ja tõmmanud ja tõmban ilmselt õhtuni välja. :D

Täna või homme peaks isa siia tulema või kuskil me kokku peame saama. Loodetavasti toob mu hiire ära. Tema vist küll never ever ei tohi teada saada, et mul see kõvaketas on. Ja veel enam, et ma selle pokkerivõidu eest ostsin. Või samas...ei, seda ei ole talle mitte kuidagi võimalik niimoodi esitada, et ma loengut selle kohta ei saaks, mis on oluline ja mis ei ole.

Kõik võivad filme ja sarju ja asju soovitada.

Ja tellisingi kõvaketta ära. Sellega seoses viin paratamatult läbi uue majandusliku eksperimendi. See kuu on mu ühe päeva eelarve üks euro. Ja nii ongi. Ootan põnevusega. Meenus, et tänane pokkerimäng, kuhu võib-olla minek on, maksab 2 eurot. Järelikult on homne eelarve 0 eurot. Kõlab ju lihtsalt. :) Tahaks juba kõvaketta kätte saada ja selle hetkega umbe tõmmata.

Mul on 11 klaasi. Kodust tulin Tartusse kolmega. Viimase nädala ajaga on lisandunud kaks. Ja need pole isegi kogemata kotti ununend. Ühe sain A+W-lt ja teise tõi mulle täna mälumängul Aare. Viimase kohta wtf-in vist elu lõpuni :D Vähemalt ei pea nüüd külalisi vastu võttes tassidest juua pakkuma. Haha, nagu mul käiks külalisi.

Selle nädala jooksul katsuks välise kõvaketta ära osta.

Sain A.Le Coqi klaasi omale. Nii lahe, nüüd saan kodus õlut juua ja teeselda, et olen pubis.

Teen viineri ja munaga burksi ja kihistan naeru. Reeded peavad meeldima.

böääh. tahan suve

Hihi

Ma vihkan Bilbot natuke vähem juba. :) Ta on üks vähestest inimestest, kes selle peale, kui ma ütlen, et pokkerit mängin, positiivselt üllatus. Ja oli muga isegi nõus, et see ei ole ainult hasartmäng, vaid mõelda peab ka oskama. :P See oli tore.

Ja täna on Spordibaasis Tudengipokker. Finaali jõuda ma ei tohi, see on veiniorienteerumisega samal ajal. Aga põhirõhk on Willemile ära tegemises. :) See ei tohiks muidugi väga raske olla.

Käisime eile Maaritiga taarat viimas. Taarapunkti sulgemiseni oli jäänud umbes veerand tundi ja järjekord ukse taga oli päris värvikas. Noor parm, vana parm, veel üks vana parm, naisparm, Maarit, Emma. Järjekordne sellistest hetkedest, mis paneb elu üle imestama. Need inimesed on kunagi käinud koolis, emaga loomaaias. Neil on võib-olla omal lapsed, õed, vennad. Ja nüüd nad kaklevad üksteisega taarajärjekorras ja lähevad võõraid noori tüdrukuid tülitama ning lähevad just kätte saadud taararaha eest uut Bocki pommi ostma. Kuidas see juhtub? Jube on mõelda, et kunagi on osad mu tuttavatest sellised. Selles pole kahtlustki. Kurb. Tekib tahtmine midagi oma eluga peale hakata. Ja kohe. Mitte et see lõpuks midagi muudaks, eksju?

Baaahh, tegelt on elu ju ilus ja aken on lahti ja häpi ja mõnus kristlik rokk kõlab :D Kui teie POD-d kuulate, siis ma võin Relient K-d ka kuulata. Ei huvita.

Kodus olen. Jube tahtmine on läpakas teleka taha ühendada ja Counter Strike-i mängida. Ei jõua vist kahjuks.

Ja kuidagi peaks täna linna saama.

Oi oi oii. Oi oi. :)

Okei mulle hakkavad need pildid juba pinda käima, mis kõige esimesena näha on. Aga kirjutada ka väga midagi ei ole. Mm, ma võitsin sitaks raha pokkeriga 119 dollarit, sellest ei viitsi enam rääkida, kõik tähtsad inimesed on juba kuulnud. :D Siis veel see, et homme sõidan juba Pärnu, ülehomse asemel. Loodetavasti on lahe. Kodus peab vist mingit tööd tegema, igatahes laupäeval on konsa ja äkki olen selleks ajaks oma võiduraha kätte ka saand juba. Muidu on plinder. :D Mul on mingi selline viga küljes, et kui vähe raha on, siis tekib jube tahtmine see viimane ka hästi ruttu ära kulutada. Iseenesest oleks huvitav eksperiment, et kui vähese raha eest on tegelikult võimalik elus püsida. :D Ei ole ju vaja kõiki neid asju, mida justkui oleks vaja.

Pildud ka

See on see mu vahva kleit. Eksju on vahva?

Sellise hoti pildi tegin veel.

Nüüd mul on juba nädal aega järjest kõrvad lukus olnud.

Ja greip maitseb mulle ka.

Võib-olla kolisin firefoxi üle. Palju kiirem on.

Ja mingi vend nagu...chillib ja grillib kuskil rsk, ja mul sajab vihma ja kõik on pask rsk.

Okei mingi 12-13 inimest keskmiselt päevas loeb mu blogi. Ma ise tean mingi..kolme? Päris lahe.

I have dried superglue all over my fingers.

Cons: I have dried superglue all over my fingers.

Pros: I get to know what The Stranger feels like.

Me oleme nii armsad!

Ma olen see nädal põhimõtteliselt kõigis loengutes kohal käinud, millel mingi mõte on. Kas pole tore? Kuskilt on järsku mingi motivatsioon tulnud. Natuke on ilmselt asi selles ka, et rattaga on poole lihtsam käia. Täna reaalselt ronisin kell 9.45 voodist välja. Varem hakkasin siis juba minema. Ja ilmad on ka nii ilusad. Ja loengusse mitte minemisest võidetud 2 tundi mööduvad kodus palju aeglasemalt ning on tavaliselt sisutatud samasuguse jamaga, mis koju tulles tegema hakkan. Nii et igatpidi parem on ikka kohale vedada end. Ja viimasel ajal on isegi täitsa tore olnud. Tekstianalüüsis kuulame ja teeme raamatuettekandeid. Väga värskendav. Täna sain ühest heast raamatust teada, mille järgi tehtud filmi ilmselt lähiajal vaatan. Enne tuleb Death Race 2 kuidagi läbi venitada. Muidu ma ei saa inimestele rääkida, kui halb see on. Kuigi esimesed pool tundi on mind selles juba täielikult veennud.

Ja Kiisu on kuskil maal. See vist tähendab, et saan Pärnus käies päriselt kodus ka käia. :D Saan..see kõlas, nagu muidu poleks saand. Ikka sain, aga nagu isa ütles, ei tahtnud lihtsalt. Mitte et kodus halb oleks, mujal on lihtsalt palju palju parem. :) Emaga peaks ka rohkem chillima. Ta niigi vähe näeb meid. Ja ma lõdva randmega lasen üle lihtsalt. Paha tunne on veits. Püüan end parandada. Tegelt mulle ükskord täis peaga öeldi, et ma võin ka sinna maale minna mõnikord, aga ei tea, mida sellest arvata. :D Teadagi, mida kõike sülg konditsioonis olles suhu toob. Eks näis, muud pole midagi.

Ja A+W-ga pole ammu suhtlend. Võiks. Nüüd mul on nende juures palju parem käia ka, velo perse all ikkagi. Peibist rääkides, täna tulin sel aastal terve tee Jakobi mäest ilma ratast kõrval lükkamata üles. Tuharalihaste kramp oli ikka jõhker pärast. 5 minti pärast koju jõudmist ähkisin ja puhkisin ikka veel. Aga tegelt on hea tunne. Hakkan vaikselt arenema ja kaugel pole need ajad, kui hakkan 5. käiguga mäest üles tulema, nagu sügisel. Praegu ikka ägisen esimesega.

Appi ja täna on alles 14. ja mul on raha jälle nii otsas. Hakkab käest ära minema asi. Igast Pärnus käimised ja lõbustused annavad eelarvele ikka hoobi. Tööl pole ka ammu käinud. Aga kõik pakkumised on nii ebamugavates kohtades. A la transpordile sinna kulub sama palju kui pärast palka saan. Kuigi nüüd on ratas ka. Aga ikkagi. Eks olen laisemaks ka jäänd. Tundus, et isal pole ka iseenesest midagi selle vastu, kui ma kuu lõpus küsin, et ta juurde saadaks raha, kui normaalsed põhjendused on kulutustel. Eks nüüd ta saab muidugi nina alla hõõruda, et igast lõbustustele kulutan, aga keegi peab ka. Ja hääletamishooaeg on ka sajaga käes. Ehk järgmine kord ei hakkagi auto peale sebima, ronin tee äärde.

Piduriklotse vist see kuu ikka ei jõua osta. Midagi ei jõua enam see kuu osta. :D

Adieu, meine Amigos.

I feel pretty, oh so pretty

Mõni nädal tagasi juba ostsin omale ühe kleidi, mis oli muidu jube nunnu, aga veits imelikult hoidis seljas. Veidi suur vist. St jah, kindlalt. Täna võtsin kätte ja hoolimata oma vähestest ja ammuunustatud kogemustest tegin ta väiksemaks ja esimese korraga kohe tuli täitsa ilusti välja. :) Kevad, siit ma tulen!

Kevadest rääkides. Mu pikaajaline ja põhjalik uurimustöö on jõudnud järgmise järelduseni: Kevade parim päev on see, kui esimest korda ratta välja võtad. Kevade halvim päev on see, kui teist korda ratta välja võtad. Oi oi oi kuidas üks koht valutab teisel päeval sõites. :D

Hädasti oleks vaja vähendada neid oste, mida hetk pärast sooritamist kahetsen.

Hea näide, kui väga Bilbo tegelikult kuulab, mis ma räägin.

Hakkan hommikul kooli minema.

B: "Sina käisid duši all?"

E: "Nüüd just? Jah."

B: "Sooja vett ei olnud jah?"

E: "Oli küll, täitsa piisavalt."

B: "No jah, arvata võib, et ei olnud. Boiler on vist katki.."

E: ...

Peaks mainima, et väga äge nädalavahetus oli. Aga täpsustada küll ei viitsi. Siis peaks juba kõigest rääkima. Kuid kõike on suht palju.

blöä

Niii haige olen, aga täna on Pärnu minek. Äkki saan tee peal tervemaks. Peab saama. Peret mul kodus ka pole, ei tea, mis teen oma eluga seal. Laupäeva õhtu plaan on vähemalt olemas. Seni äkki chillin empsiga. Elmarit ka koju ei lasta, ta on haige ja karantiinis vms. Julmad lood.

Ja ma peaks oma pakile postkontorisse järgi minema, aga isa pidi mind sõidutama ja ta blokib. Helistasin, ta ütles, et helistab kohe tagasi. Sellest on 15 minti möödas. Midaa?

Olen jõudnud järeldusele, et kõik asjad saavad palju kiiremini tehtud, kui pead samal ajal võitlema kusehädaga.

Soy un perdedor

I'm a loser baby, so why don't you kill me?

tere

Vaatan, et mu blogi lugejaskond on viimasel ajal tõusnud. Ja keegi käib umbes kord nädalas siin elamas ka. Väga kahtlane. Äkki ei sobi siis enam nii toredatest asjadest nagu eile rääkida? Hmm..ei huvita. :) Minu oma, kui ei meeldi, siis kritiseeri.

Koolis käia on tegelikult päris tore, peaks seda tihedamini tegema.

Olen elus

Tere, kallid sõbrad!

Mina olen täna seitse korda oksendanud, kuidas teie päev möödus? :)

Muuhulgas ootan soovitusi toitude kohta, mida on hea pakkida.

Ja ongi nii

Nüüd siis ongi käes need ajad, kui ma enam ei saa öelda, et mul ei ole kunagi pohmakat. On. Iga kord raisk. :(

Ja jätkuvalt otsin, kellel oleks müüa/ära anda/vahetada IBM või Lenovo voolujuhet.

Ostsin täna minipelmeene ja homme tuleb Elmar külla. Nii tore. Ja ükspäev tegime Määruga täiega ägedaid pilte. See oli ka tore. Ja isa sai uue töö ja uue auto ja võib-olla saab Liivi ka uue töö ja võib-olla uue auto ka ja see on ka tore. Ja järgmine nädalavahe lähen Pärnusse ja Sinti ja igalepoole ja see on veel eriti tore. Ja mul oli kõik raha nii-nii otsas, aga siis isa saatis juurde ja see oli ka tore. Ja ma viisin taara ära ja toas on kohe palju rohkem ruumi. Ja leidsin oma maja eest trepi juurest kaks eurot. Uskumatult tore. Mu enda kaotatud see ka olla ei saand, kuna mul pole päris kaua üldse olnud sellist raha. Ja kustutasin palju mõttetut muusikat arvutist ära ja nüüd on kõvakettal ruumi ja saan filme tõmmata. See on tore. Ja nüüd panen lampi pilte ka, et veel toredam oleks.

Mu kohutavalt põnev hobi

Lõpuks on ka teistele põnev

Ükspäev tegin voodi ka ära. See vääris pildistamist.

Meenutagem häid...

Paremaid...

Ja halvemaid aegu.

Lõpuks on ikka kõik nagu alati. :)

Ma ei teadnudki, et mehed võivad ka sellised bitchid olla. (Yay for passive-agressiveness!) Tõepoolest. Seni oli see üks nende vähestest eelistest naissoo ees. Aga vot mis. Tasub lootma jääda, et tegu on erandiga.

The meal is not over when I'm full, the meal is over when I hate myself.

Väike update : 32-st kolmas.

Edit: 18-st viies.

Ja viimane edit: seitsmeteistkümnendana lõppes mu tee. Seni suurim saavutus freerollil, ei kurda mitte. Otsustavas käes midagi valesti ka ei teinud. Võib-olla.

Täiesti ulme

Kell saab 4 minuti pärast 5. Hommikul. Kella 2st hakkasin freerolli mängima. Siiamaani mängin. Mingi rahalise sisseostuga turna pilet on juba kätte võidetud, mis esimesele 250-le anti. 36 mängijat 4 laual on alles, ma olen seitsmes. Ausalt öeldes tahaks magama. :D Võiks sit outi panna ja asja nii jätta, aga esimene koht saab mingi kõrgema sisseostuga turna pileti. Oh seda freerollerite rasket elu.

Ühe korra oleks peaaegu royali saanud. Kuigi sellist asja olemas pole.

Šveitsis ei ole lubatud live pokkerimängud. Minu hinnang langes meeletult.

Outside but pressed right up against the box

Big Bang Theory teeb mind nii õnnelikuks. Kõigest muust hoolimata. Noh või on see midagi muud. Igatahes on kena.

I'm in love

Kell on alles 2 ja juba on tore päev

Tänane hommik oli vist küll selle aasta jooksul parim. Enesetunde poolest. Lõin kell pool 8 plaks silmad lahti ja mõtlesin, et nüüd olen küll sisse maganud, nii puhanud tunne oli. Aga vaatasin kella ja äratuseni oli pool tundi aega. Sain mõnuleda veel. Eilsest haigusest polnud enam jälgegi.

Koolis oli ka talutav, et midagi erilist. Mõtlesin, et võtan sellise asja ette, et teen iga päev vähemalt ühe asja teistmoodi, kui tavaliselt. Et oleks põnevam. Täna ostsin tavalise burksi, aga ei lasknud soojaks teha. Väga värskendav kogemus. Ja sealsamas burksipoes juhtus ka huvitav kokkusattumus. Tegelt küll mitte nii väga huvitav. Igatahes vahtisin järjekorras ja silmasin leti peal cherry passioni maitselist tic taci. Siis mul tuli meelde, et mul on kodus ka neid ju ja et olin kaugele sahtlipõhja ära peitnud, et nad mälumänguni säiliks, kuna pidin Maaritile maitsta viima. See oli vist küll eelmiseks või üleelmiseks mälumänguks, aga vähemalt nüüd tuli meelde. Kui ma seal letil poleks näind seda, olekski igaveseks ununenud. Vot kui tore lugu.

Ja ellujäämisinstinktiga on mul ka kõik korras, nagu paarkümmend minutit tagasi selgus. Olin oma mõtetes ja kõndisin kahele poole vaatamata teele. Tavaliselt ei tee ma seda mitte kunagi. (Teadagi mis mõjub vahel ka negatiivselt.) Igatahes, autole ette kõndisin, ta oli küll enam-vähem turvalises kauguses, et nii kui märkasin, jooksin vut-vut kohe ära teelt, mitte ei jäänud ehmunult keset teed seisma, nagu olen mõne teise inimese puhul tähele pannud.

Nii meeletult põnev päev oligi. Ja kell on alles kaks.

Esiteks on täna Erlel sünnipäev, aga ma püüan ennast tema eest peita, sest mul pole kingitust. :D Varsti ehk voldin mingi ägeda asja. Jeee, super kingitus eks. Aga noh, minulik.

Kooli täna vist kuidagi ei jõua. Hommikul ärkasin tund aega enne äratust selle peale, et kõht valutas ja jubedalt iiveldama ajas. Ja ägisesin kuidagi kuni äratuseni ära, aga parem ei hakkand mitte. Nõme lugu küll. Kool on iseenesest tore.

Kodus käia oli väga tore. Külastasime Elmari ja Jannu vande andmist Tallinnas ja käisime Paides tädi Enel külas. Tegid pulmadega seoses mingeid värke seal. Avaldusi. Seal olid looomad, kass ja koer, nii mõnus oli. Tahan omale ka looma. :( Praegu pean piirduma potilillega. Kurdan talle küll oma muresid, aga ma kahtlustan, et ta ei kuula. Igatahes. :D Koduskodus oli ka mõõdukalt tore. Kuigi Albert on avastanud, et minu otsas turnimine on väga lõbus tegevus. Minugipoolest, aga ta veetis ikka väga palju aega mu süles või seljas. Nii kui ära panin, ronis tagasi.

Ja Elmar tuli laupäeval ka koju. Ta on kõhnemaks jäänud, mul on hea meel. Käed on ka vaikselt käe kuju võtma hakanud, nagu ta ise tabavalt ütles. Tundub, et see värk seal teeb talle head ikka. Kolmapäeval läheb tagasi. Nooremallohvitserikursus, jei. Ise ka üllatus, et ta sinna sai. Kena ju.

Viimasel ajal on mu sõnavara kuidagi väga kesiseks jäänud. Peaks vist rohkem kirjutama. Või just vähem. Või rohkem lugema. Kõigepealt mängin pokkerit.

Olla on palju parem

Leppisin sellega, et vahel on Kiisud ka nõmedad, aga sellegipoolest on nad Kiisud edasi. :) Väga hea tunne. Nii see käis, eksju? Parem oleks.

kõik võivad põlema panna ennast

Üllatasin just ennast sellega, kui armukade inimene ma olla suudan. Aga no kurat. Ma ei või. Või ei tea. Või mida fakki üldse? Enam ei saa midagi aru. Aga nii väga tahaks.

Nägin unes, et ema kinkis mulle 30 Secondst to Marsi kontserdipiletid. Kurat küll. :D Ei tegelt otsustasin juba, et ma ikka ei taha minna. Aga unes olin küll nii väga rõõmus.

:O ja ma leidsin "Haunted-i" audiobooki. Väga hull. Ja see on isegi täitsa hea kvaliteedi ja näitlejatega.

Mul on paha tuju ja minge kõik perse.

Ma vist kunagi mingis varasemas postituses olen sellest juba rääkinud, aga kuna teema on jälle aktuaalseks saanud, siis miks mitte end korrata. Mulle nii meeldib see tunne, kui sulle keegi meeldib ja siis õpid teda järjest rohkem tundma ja seda vähem ta sulle meeldib. Kuidagi nii vabastav. Eriti kui asi on niigi "never meant to be." Tegelikult küll ainult siis. :D Noh igatahes. See on tore.

Ja ma sain eile esimest korda oma chipidega pokkerit mängida. See oli ka väga tore. Tegin kolmele mehele ja ühele päris algajale ära. Saavutus missugune. Ei tegelt mul on hea meel, et Maidule koha kätte sain näidata, ta arvab natuke liiga palju endast. :P Kui seda koha kätte näitamiseks saab nimetada, et ma ta ühe käega phm täitsa tühjaks tõmbasin, nii et üks big blind jäi järgi, ja siis mingi 3-4 korda teda duubeldasin. Mis seal ikka. Kokkuvõttes oli tore pidu. Isegi kui ma ei joonud. Tegelt vist eriti kuna ma ei joonud. Naljakas on vaadata purjus inimesi. Kodutee on kainena alati pikem, see on ainult nõme.

Üldiselt tahaks Pärnusse.

Mõtlesin just , et ma vist ikka ei taha 30stm kontserdile minna. Kui unustame hetkeks selle, et niikuinii vist ei saakski, siis on mõned asjad veel. See on kinnine ruum ja seal on palju inimesi, kellest suure tõenäosusega enamus on tüütud ja nii palju kui ma selliste tähtsate vendade kontsertide lavaesiseid näinud olen, siis sinna väga lähedale mingit pidi ei pääse, vaid "eesreas" olles vahid phm mingile turvale näkku ja oled siis seal rõõmus. Võib-olla mõtlen seda enda lohutuseks. Aga mis siis.

Täna on päris haigelt hea ilm. Peab õue minema. Kuigi ei viitsi. Äkki viin taara ära. Tegelt on täiesti masendav, et mul on kadunud ära harjumus teha midagi, mis ei ole arvutiekraani vahtimine. Mõtlesin eile lugeda, käisin natuke toas ringi, hakkas imelik, et arvutiga ei tee midagi, panin filmi käima. Peaks vist midagi ette võtma selle probleemiga.

Kohe panen blogi aadressi facebooki, sissesaalivate inimmasside tõttu jookseb bloggeri server kokku.

Muidu hakkan vaikselt terveks saama ja käisin just Maariti juures. Oli tore. Valima vist siis seekord ei jõua. Kahju.

Nüüd tulevad köhides kurgust samasugused asjad, mis nuusates ninast. Nii kena. Liialdamata ütlen, et ajab oksele. Täna siis jälle koolivaba päev. Pole sellest mingit rõõmu. Aga häält ei tule piiksugi suust välja, mis teha.

Mulle ei meeldi oma naabreid kohata, sest suure tõenäosusega on nad mind alasti näinud.

Kirjutan ka blogi

Kuigi ma ei tea, millest. Täna kooli ei läinud, haigus murdis maha. Natuke hirmus hakkab juba, viimased korrad pärast Rebziga kohtumist olen nii haigeks jäänd. :D Mis värk on?

Ja siis mul on siin natuke rohkem vabadust mingi aeg, Erle läks nädalaks ajaks ära. Yo tulge mulle külla. A+W pidid millalgi tulema. Kolmapäeval. Loodetavasti saan terveks siis.

Elmar helistas eile, ta saab 11. märtsil koju. See on ka tore. Polegi minekust saadik näind teda. Rääkis mulle, kuidas tal kõik lihased on suuremaks läinud. Palju õnne. :D

Üldiselt on ikka nii pask olla, et ma ei suuda isegi mõelda. Vaatan filme ja seepe parem. Lehva lehva.

Ma vaatan, et mingi hulk inimesi ikka igapäevaselt külastab mu unustatud pelgupaika, peaks siis vahelduseks pajatama midagi. Lasen all-nighterit praegu, sest avastasin päeval imelise joogi tehvi (tee+kohv) ja tarbisin seda liigses koguses. Kofeiiniga on mul teadagi mis suhted.

Tänase päeva jooksul tegin käepaelu päris palju. Või noh, ühe käepaela, ühe jalapaela (?) ja üks on veel pooleli. Aga see vaevalt kedagi huvitab.

Ja üldiselt on elu nagu ikka, esimene popipäev koolis on ka juba selja taga ja seda korrata ei tahaks, liigselt stressi tekitab. Meeletu chillimine koolipäeva arvelt ei ole seda väärt. Järgmine nädalavahetus tahaks koju minna, Elmar vist isegi pidi tulema. Võib-olla. Nad lähevad paraadi ka vaatama. Äkki isa on ka seal. Siis ta saab isaga koju? Eks näis siis. Ma ei tea veel, kuidas koju lähen. Ei taha üldse hääletada. Üldse mitte. Aga raha nagu ka väga pole. Vaatame.

Tegin süüa täna. Wow. Tegelikult tuli väga maitsev, mis on viimasel ajal väga haruldane. Kõik tuleb liiga soolane. You know what they say ha ha ha. Jajah.

Ma peaks tegelt lugema ja igast selliseid asju tegema oma vaba ajaga, aga noh. Tõmbasin just uusi dokumentaalfilme ja olen muidu lahe. Origamit pole ka ammu teind. Valetan, tegelt täna just õppisin ühe uutmoodi lille ja tegin jube pisikselt seda. Aga mingit moodulivärki tahaks teha.

Ja siis oli see äge asi ka veel, et mulle on määratud Hong Kongist pärit buddy, kellega ma viimati suhtlesin tutvumispeol kolmapäeval. Peaks tegema midagi? Ta tahtis kohvi jooma minna millalgi. Äkki lähmegi. Tegelt on hästi huvitav temaga rääkida, ta on nii teistmoodi. Keeleliselt vaadates juba. Õpetasin talle saksa keelt natuke. See, kuidas ta loeb teatud häälikuid, isegi siis, kui ma olen ees öelnud, on nii naljakas. Ei tuleks üldse selle peale, et nii saab ka öelda. Ja sellist huvitavat asja sain ka teada, et nö hiina keel, mida väidetavalt pole olemas, vaid on mandariini keel ja plapla, siiski phm on olemas. Audrey enda emakeel on see mini "cantonese" (ma ei tea, mis see eesti keeles on), aga ta ütles, et kirjapilt on sellel sama, mis mandariini keelel, aga hääldus hoopis teine. Et nad ei saa mitte midagi aru, kui teises keeles räägitakse. Ütles, et sama hästi võiks eesti keelt kuulata. Täiega huvitav, kuidas see üldse võimalik on. Loodetavasti kunagi arutame seda veel.

Ja rohkem praegu ei olnudki.

Palju õnne Rebz. :)

Alustuseks sooviksin esineda järgneva avaldusega:

Nii, nüüd see on kaelast ära. Peaks äkki millestki veel rääkima. Pole ammu siia jõudnud. Ma valetaks, kui ütleks, et vahepeal pole midagi põnevat juhtund, aga ausalt öeldes ma isegi ei mäleta, millest siin viimati rääkisin ja eriti vist vahet pole ka. Täna hommikul tabas Bilbot järjekordne hullusehoog. Veeres tema vaikselt trepist alla, tulin mina vetsust ja läksin mööda tast. Õnneks ta ei saand pihta, aga vehkis käega mu jalgade suunas ja ütles, et kui ta mind veel kord paljajalu näeb, siis saan naha peale. Nagu, mm... bitch please. Tema on just selline tüüp inimesi, mis minus selle arvamuse põhjendab, et keegi ei tohiks ennast teistest paremaks pidada lihtsalt sellepärast, et ta neist vanem on.

Nüüd tuli kõige tähtsam uudis ka meelde. Istusin siin ja mõtlesin, kui mugav mul parajasti on. Ja siis meenus. MUL ON VOODI. Väga lahe. See ei ole küll nii lai, kui ma unistasin, või nii kõrge, kui täiuslik oleks, aga see on ikkagi minu oma (noh praegu vähemalt) ja ma olen temaga väga rahul.

Koolis on kah nüüd uued ajad ja tuleb tunnistada, et alles nüüd tuleb selline ülikooli tunne peale, sest nüüd mul on päris mitu selliseid aineid, mis päriselt ka huvitavad on. Mõned kursakaaslased siinkohal ilmselt ei nõustuks muga, aga sellega ma olen leppind juba. Minu arust läheb tekstianalüüsi seminar nii kiiresti mööda, teised surevad seal. Mul löövad silmad särama, kui keegi kuskil grammatikast rääkima hakkab, teised jällegi surevad. Siin pole muud kui et ilmselt olen õige eriala valinud. :)

Täna üritan toa ära koristada ja õhtul on pidu ja homme olen hommikul tööl ja siis lähen Lellleeee.

Käisin ujumas ja Risto on õel

Kas ma juba mainisin, et Risto on õel? Porta plaadipoes töötab üks ilus poiss ja ma pidin talle meeldima. Oli küsind mu kohta (mingeid asju, mida Risto muuseas ka mu eest varjab?). Ja Risto polnud öelnud. Kurat ma kohe vaatasin, et on ilus. Nüüd saan sellise toreda asja teada. Kas ma juba mainisin, et Risto on õel? Risto ära ole nii õel.

True Dat.

Sünna oli ülituus. Kõik hakkas muidugi nagu ikka, äratati lauluga, küünlad ja plapla ja mulle kingiti sussid ja miski lillevärk. Ja siis ma läksin linna ja ostsin toredaid asju omale. Ja siis ma nägin Ristot, aga ainult korraks, sest pidin empsiga kokku saama. Ja siis ta saatis mu empsile bussi vastu ja siis ma ja emps läksime tema juurde. Sinna pole tegelikult üldse nii pikk maa. Ja siis seal natuke chillisime, ta mees kinkis mulle kanepimaitselise jäätee. Siis viisime nende auto kummivahetusse ja me empsiga käisime mööblipoes seni. Väga mugavad diivanid olid. Siis ma läksin isa ja Liivi ja Kristiina ja tema imeliku nimega lapsega ujuma. Siis läksin Kahte Paari Rebzu mängu vaatama, mis juba läbi oli? Siis seal mängisime ja ma feilisin ja sain möliseda selle eest. Ja siis läksime viina jooma ja mu kanepimaitseline jäätee sai ka laiali jagatud. Teiste arust ei olnud sellel mingit erilist kanepimaitset juures. Aga mina üldse ei tea. Ja naljakas on see, et siis ma magasin palju palju paremini kui tavaliselt niimoodi. Ja hommikul läksin empsi ja Arxiga meile ja nad said uue pesumasina omale ja selline tore sünnipäev oligi. Seekord pidu ei olnud.

Ja täna käisin Maaritiga uisutamas ja jäätist söömas. Mul on nii hea meel, et ta elus on :)

Ma nii väga igatsen Maaritit. Nii palju asju on vaja rääkida ja arutada, ma ei saa üksi nendega hakkama :D Varsti on endashoitud info üledoos.

Probleem või defekt või funktsioneerimishäire või ükskõik, kuidas seda nimetada, on ikka veel alles. Hakkab muret tegema. Arsti juurde just sellise asjaga ei lähe. :D

Täna olen Albertiga kahekesi, ta vanemad on Tallinnas ja mul on homme sünnipäev. Tuleb vist üks üksikuimaid, mis seni olnud on. Keegi mulle külla ei tule, isegi vanaisa mitte, rääkimata siis sõpradest. Jeeee

Appi mul on üks nii nõme, kuid samas suht tõsine mure, aga see on nii isiklik, et mitte kellegi poole pole pöörduda sellega. Loodan väga, et läheb üle. Muidu oleks väga halb.

Ooehh.

Koristan oma tuba siin vanadest asjadest tühjaks ja leian igast imelikke asju. Halenaljakad päevikud, mis kooli ajal kirjutand olen, on kõige hullemad. Phm elu keerles ümber alkoholi ja poiste, millest ühega olid mul tegelikult väga lähedased suhted, aga teisega vaid mu peas. :D Aga noh, selles mõttes pole vahepeal palju muutunud.

Kes mulle sünnipäevaks massaaži kingib? Jubedalt oleks vaja.

Mis minuga on?

Väga imelik. Viimase kahe päeva jooksul olen tahtmatult suutnud kaks lähedast inimest välja vihastada. Ja ühel korral lausa nii, et ei öelnud midagi halba, vaid andsin mõista, et oleks selle ütlemiseks võimeline, kui tahaks. Täiesti arusaamatu.

Ma ei ole nii ammu ühtegi toredat inimest näind, et paha hakkab. Korrutan muudkui endale, et ei saa kuhugi minna, ei saa midagi teha, sest kogu aeg peab õppima. Aga kas ma seda ka teen? Enamiku ajast mitte. Nüüd mul oli kahe eksami vahepeal kaks päeva (üks neist tänane, aga see on juba korstnasse kirjutatud), kui otseselt ei olnud midagi vaja teha. Ja ma ka muidugi ei teinud. Oleks igast asju võind korda saata. Täna heal juhul vean end poodi korra, aga see pole ka väga tõenäoline.

Ja siis mul tuli meelde, et see kuu on veel sünnipäev ka. Ei tea, mis sellest üldse saab. Siin Tartus mul kuskil pidada ei ole. Vaskrääma vaevalt keegi tulla viitsib. Ja siis on veel see probleem, et keda kutsuda. Kuigi ma arvan, et selle ühe koha pealt ei ole sellega enam mingit küsimust. Mul siin...pea on natuke teistmoodi töötama hakanud vahepeal ja osad asjad paika pannud. Äkki kutsun paar paremat kiisut kojukoju ja teeme midagi. Või kui kõik on Tartus, lähme välja vms..eks siis näis. Tahaks uisutada, tuli praegu meelde. No vaatame.

Osad Full Tildi vennad on ikka erilised, ma ei või. "Omgomg mul on kaks ühest mastist kaarti, mis siis et nad 3 ja 10 on, ALLLL INN MOTHERFUCKERS!!!"

Kaua ei kannata seda välja enam. Samas teoreetiliselt peaks 21-aastaseks saamiseni ootama. Shite. Keeruline.

woop woop

See on mu selle blogi sajas postitus. Peaks siis midagi ägedat ja tähendusrikast kirjutama siia? Kahju küll. See värk, millega ma mõnda aega juba tegelend olen, on siiski veel valmimisjärgus.

Täna on üldiselt hea päev olnud. Tegin tänase, homse ja ülehomse kodutöö ära. Iseasi, kas sellest eksamil midagi kasu üldse on. Tähtaeg oli kuskil oktoobris ja teised on selle juba parandatult tagasi saanud ja esitavad eksamiks vigade paranduse. Oh yay. Just praegu mulle jõudis kohale, et on täiesti olemas võimalus, et Miliste mu sellepärast läbi kukutab. St oleks imelik, kui ta seda ei teeks.

Vot siis. Hakkasin kirjutama, kui tore täna on olnud ja pampampamm kõik pöördus ümber. Ei siiski. Mind ei koti, nagu alati. Mängisin täna üle pika aja Full Tildis ja see läks ka päris hästi. Vaatasin The Illusionisti just. Väga. Hea. Film. Ja kui ma seda veel mainind pole, siis Edward Norton ainus mainimistväärt Edward maailmas.

Veel põnevaid tegemisi tänasest päevast: pesin pesu, tegin süüa. Alguses tegin arvestusega, et kaheks päevaks jätkub, aga ups, otsa sai. Päris mitu päeva polnud enne tänast köögis käinud. Enne mõtlesin seda ka, et huvitav, mitu päeva ma õues pole käinud. Aga enne ei tahaks seda mainida, kui number natuke suuremaks kasvab. Kui kasvab.

Elmar on viimasel ajal suht iga päev helistanud. Neil on seal vist päris lõbus. Ise ka imestab, et neile nii palju helistamisaega antakse. Telefonid pidavat kõik ühte kilekotti korjatama ja siis lubatud ajal uuesti laiali jagatama. Kujutan ette, kui tore nüüd kõigil ülioriginaalsete ja ainulaadsete iPhone'idega vendadel on. Janariga olevat nad eraldi rühma pandud, nii et nad eriti ei suhtle vist. Ehk ongi parem, saavad uusi sõpru.

Jõulutuled on mul ikka veel üleval. Nad on kokku võib-olla viiel päeval põlenud üldse. Mõnusa disko tekitavad küll siia, neil muud režiimi kui vilkumine pole. Jõululaupäeval tulime Elmariga siia, siis alles panin üles. Ja siis läksime ju ära üldse. Pärast uut aastat paar päeva olen põletand jah. Bilbo pidas vajalikuks tulla ütlema, et ma ööseks ikka välja lülitaks need, muidu lähevad kardinad põlema. Eks ta ole.

Nüüd on Maaritil selle jutu lugemiseks kulunud 2 minutit ja minul selle kirjutamiseks 10. Mis seal ikka. Hakkan Gleed vaatama ja loodan, et sellest piisab :) Adios.

Selline vahva päev oli, et hommikul käisin eksamil ja siis läksin oma ammulubatud kaltsukatuurile. Tegelt oli uusi pükse vaja (yeah I know, aga ma pole veel loobunud mugavate otsimisest), aga koju tulles olid mu maisele varale lisandunud saapad, kampsun, kaks T-särki ning rahakott. :) Tüüpiline mina. Ja ühes poes tundsin end diskrimineerituna ka. See nimetas end kasutatud riiete poeks, aga enamik asju olid uued ja siltidegagi veel. Igatahes oli seal üliarmas pesuvalik. Ja üle mõistuse odav. Aga kõigi eksemplaride puhul oli valida ainult kahe suuruse vahelt: C või DD. No aitäh. Just olin jõudnud rõõmustada, et olen jõudnud natuke levinumasse suurusnumbrisse, aga ikka saan niimoodi üle. Valus lausa oli neid sinna jätta.

Funny story

Käisin mina eile mingil Oriflame'i üritusel, kuhu Aino kutsus. Pakuti mingit piimakokteili, mis ei olnud tegelikult väga hea, ja räägiti vahvat keskealiste naise ajupestud juttu. See selleks. Sealt anti kaasa proovipakke mingi vitamiinikuuri katsetamiseks. Üks pakike - ühe päeva kogus. Ja seal sees oli neli tabletti. Okei, 3 kapslit ja üks tablett. Aga ikkagi. Neli. Räägiti, et see on täitsa hädavajalik asi ja mis mõttes me kõik ei söögi neid veel. Võtsin ma selle pakikese (õigemini kolm) siis koju kaasa, aga hetkekski polnud mõttes manustama hakata neid. Phm tegin pakid lahti, nuusutasin neid - väga rõve muide -, ja viskasin minema. Väikese erandiga. Ühe kollaka ja ühe tumelilla kapsli jätsin alles. For science. Mulle on alati meeldinud neid puruks torkida. Seekord oli see väga halb mõte. Esimesena võtsin ette kollaka kapsli. Ei tulnud pähe, et sealt võiks midagi välja pritsima hakata. Aga ennäe imet, käed olid kõik täis mingit asja, mis lõhnas nagu surnud kala. Kalamaksaõli, ma eeldan. Väga rõve igatahes. Järgmise kapsliga olin juba targem ja läksin kraanikausi kohale toimetama. Tegin sellele väikse augu sisse ja vaatasin, mis sealt välja tuleb. Tuli mingi tume vedelik, mis veega kokkupuutel lahustus ja muutus heledamaks, oranžikaks. Vot nüüd läheb asi huvitavaks. Viskasin selle ümbrise või mis iganes läbipaistev asi sellest järgi jäi, minema. Ja mida ma näen. Kogu kraanikauss on kattunud oranži kihiga. Ja ma veetsin 10 minutit seda küürides, et lõpuks puhtaks saada. Väääga raskesti tuli maha. Ma teiste kohta ei tea öelda, aga ise küll sellist asja sisse ei tahaks süüa, mis juba keraamilisele kraanikausile niimoodi mõjub. Mis ta mu sees siis veel tegema hakkab? Vot selline vahva seiklus oli mul hetk tagasi.

Kompenseerimaks Vikerkaare tänava ignoreerimist viimastel nädalatel, käis lumesahk siin täna kaks korda. Ehk saab homme isegi kuhugi minna. Tegelt tuleb tõsine õppimispäev. Kuigi vaevalt enne lõunat üles saan. Täna läks pikale. Ma isegi ei tea, miks neid kuradi energiajooke joon. Paraku on see nii ja mu ülitundlikkus nende suhtes pole ka üle läinu. Kell hakkab 4 saama, väänan ikka voodisse minema end. Viimased kaks tundi pole niikuinii koolitöö poole vaadanudki.

Peace out.

Täna on ilus päev

Euroopa muinaskultuuride eksamiks õppimine on üsna lõbus. Katkend materjalist:

Maailma vanimaks muusikariistaks peetakse 1995. aastal Idrijca orust Lääne-Sloveenias leitud pilli.

Arvati, et sellesse on augud puurinud neandertallane, aga uuemad spekulatsioonid lubavad uskuda,

et karu on lihtsalt seda hammustanud.

Sellised need meie teadmised siis ongi.

Kehamassiindeksi järgi olen normaalkaalus. Mission accomplished.

Mul on uus lemmikjook - Jägermeister Starteriga. Nimetagem seda Startermeisteriks.

Huvitav, kuidas Bilbole mu uued ruumikujunduselemendid meeldivad...

Appi tõttab stiilne Emma!

Jep, ma sain Doc Martensid omale. Aga need pole need.

Uus uus uus

Aastvahetus ja kõik see värk oli väga tore. Väga väga tore lausa. Täitsa kurb on kuskilt nii-nii heast tulla ära siia, kus mul nägu täis sõimatakse ja kõike, mis mulle oluline on, maatasa tehakse. Isa vist millestki sai nüüd natuke aru. Ta on enne ka seda teinud, et kui ma mingi jama keeran, siis õiendab ja heidab ette, aga kui tuleb välja, et mul mingi teema on asjaga seotud, siis tõmbab kohe tagasi. :P Küsis, et kas ma käin seda pokkerit pigem nende pokkerimängijate pärast mängimas kui mängu enda pärast. Tegin pokerface-i (harhar) ja ütlesin, et nii ühte kui teist. Kohe rahunes maha ja hakkas hoopis teistmoodi seletama, et on ikka vaja aru saada ja mõelda, mis on kui oluline ja selliseid asju. Muuseas avastasin, et mul vist on ikka süda. Samal teemal rääkisime isaga ja ma üritasin talle selgeks teha, et ma niigi harva näen mõnda inimest ja ta võiks aru saada. Ja siis keegi hakkas sibulaid hakkima lihtsalt lampi. See oli nii imelik.

Muul teemal: just mõtlesin, et filmides on massaažid alati sellised näppimised ja silitamised, mitte sellised, nagu olema peaks. Lihtsalt väike tähelepanek .

Ma saan homme omale vb Doc Martensid.

Kas pole imelik, kui sul tekib tunne, et oled ainus inimene, kes ei arva, et sa mingi inimesega käid? Yeah. Minu arust on päris imelik.

Ma ei tea, mis teema on, aga tänane post tuli millegipärast selline imelik. Mul pea ei tööta veel normaalselt. Ei ole vaja hommikuti viina juua.

Palju õnne ka kõigile.