Mõtlesin kõige varasema mälestusena laulupeo võtta, aga tuli enne seda ka asju meelde. Nimelt sellele eelnev nädalavahetus. Täpsustuseks siis, et laulupeol käisin ainult viimasel päeval ehk pühapäeval. Nii. Reedel olin ma üksi kodus ja mu ainsaks ülesandeks oli võtta vastu šveitslased, kes millalgi õhtul saabuma pidid. Natuke koristasin ka. Aga üldiselt oli tore passimispäev. Teadsin ainult seda, et nende lennuk maandub kell kuus Riias ja et sealt jõudmisega läheb ka ikka kõvasti kauem, kui normaalsetel inimestel tavaliselt selle teekonna läbimiseks kulub. Kuid sellest hoolimata jättis süda iga autohääle peale, mis kella kuute mu kõrvu kostis, löögi vahele. Mitte et see midagi väga õudset oleks, et oi šveitslased tulevad. Nad on juba pea kümme aastat iga suvi tulnud. Aga ma pole varem pidanud neid üksi vastu võtma ja nendega suhtlema. Mu suureks lohutuseks helistas mingi kell Elmar ja teatas, et teda on ka sõjast välja lastud. See tegi kohe meele rõõmsaks. Siis järgnesid veel mõned tunnid passimist ja südame rütmihäireid ja Jannu Coca-Cola-mobiil sõitiski koos Ellu ja Jannuga maja ette. Külalislahke perenaisena (loe:igavusest) olin vahepeal küpsetanud pitsa, mis isegi Janari arvates hea oli. Vot see on saavutus. :) Jannu kaua meil ei olnud, pidi miskit särkivärki kuskil tegema, ma ei mäleta. :D Igatahes tõi elmar hästi palju õlut ja Tarvo tuli ka meile. Mängisime Tarvoga raha peale pokkerit. Heads upi siis, Elmar õnneks ei tahtnud osaleda. Muidu ma oleks praeguseks peast juba täitsa hall. Igatahes lõppes see mängimine minu jaoks ühe euro miinusega, kuigi esimese turniiri võitsin. Ja siis ma solvusin tarvo peale ja ajasin ta koju. Ja istusin ise mingi kella viieni öösel netis. Aa, vahepeal tulid šveitslased ka. :D See läks täitsa meelest ära. Kuskil kesköö paiku olid kohal. Mina juba meeldivalt vindisena võtsin nad vastu, tervitasime, vahetasime sisutut infot ja magama nad läksid. Ja siis meie pidu jätkus.
Hommikuks oli meil külalistega selline kokkulepe, et ma ja Ellu saame nendega linna, ma näitan kätte, kus hansapäevad on, ja siis läheme oma teed. Aga välja tuli see hoopis nii, et "hommikul" ehk lõunal otsustasid nad kõigepealt linnas poes käia ühe tiiru, mis umbes neli tundi võttis. Siis tulid nad koju ja me elmariga viskasime ruttu asjad kokku, et kohe on linna minek. Aga ei. Mingi paar tundi passimist veel. Mõnes mõttes võib aru saada, et nad on puhkusel ja ei taha väga venida, aga no kui palju võib venida. :D Igatahes kuskil 5 paiku jõudsime linna. Elmari sõbrad tulid Tallinnast reivile ka. Aga selgus, et nende reivi peaesineja oli mingi paha kakahaiguse omale saanud ja ei esine. Joel pidi ka sinna minema ja enne seda meiega chillima, aga siis ta lihtsalt chillis meiega. Brackmannis olime, kus mujal. Ma olin targa peaga omale veini ostnud, uurimata, kas kellelgi üldse avajat on. Muidugi ei olnud. Isegi mitte kõndival tööristakastil, kes on muidu ka tuntud minu vennana. Või pigem, kelle õena ma muidu tuntud olen. Selle probleemi aitas lahendada abivalmis ja üldse mitte nii socially awkward kui mina Joel. Samas vb see neiu seal kohvikus minu küsimise peale polekski lahti teinud mu pudelit. Igatahes see lõppes hästi. Vahepeal oli mulle talla alla tekkinud jube rõve vill ja ma olin targa peaga selle puruks kiskund. Siit küsimus minu tohutule lugejaskonnale: kas pärnus ei olegi apteeki, mis on kogu aeg lahti? Võiks olla. Igatahes. Mina jõin oma veini ja Elmar jõi oma õlut ja Joel jõi oma rummi (mida oli tema jaoks liiga palju) ja Kristiina ja kaks ilusat poissi jõid oma viina, nii me vaikselt tiksusime. Enne oli plaanis Oorti kontserdile ka minna, aga sinna kuidagi ei jõudnud. Oli niisamagi tore. Mingi hetk hakkas emps närviliselt helistama, et kas me vallikas polegi. Ma pidin ööseks neile minema, kuna laulupeo transport oli tema kiisu isa poolt pakutav. Küll see oli nüüd arusaadav lause. :) Lõpuks tulid nad mulle sinnasamasse Brackmanni järgi. Umbes samal ajal jõudis Risto oma sõpradeka ka, kellega me tegelt vallikas pidime kokku saama. Noh, vähemalt saime lehvitades üksteise olemasolu tunnustada. Sõit sõit sõit empsiga poodi, kus ma suure näljaga suure krõpsupaki ostsin, mida terveks järgmiseks laulupeopäevaks ka jätkus. :D Ja siis maale ja magama.
Ja oligi käes vara-varahommik, ma isegi ei tea, kui vara. Igatahes oli natuke paha olla. Ju see vein ei ole ikka õige asi mu jaoks. Siis läksime Christiani isaga Tallinna poole teele. Nii hea, et hääletama ei pidanud. Kuigi ! Autos mängis power hit radio. Küll magasin õnneks enamiku ajast. Öösel oli unest ilmselgelt puudu jäänud. Palav oli ka, vb sellepärast. Kohale me jõudsime ja mu autojuht, kelle nime mul pole siiani olnud au kuulda, sattus Tallina ümberkorraldatud liiklusest väga segadusse. Ei ole raske arvata, et ka minust talle palju abi ei olnud. Nii me tiirutasime ja ekslesime, kuni ta lõpuks ühelt onult suunda küsis ja olimegi sadamas, kuhu ta oma auto ära parkis ja mulle õige suuna lauluväljaku poole kätte näitas. Päris vähe maad pidin kõndima, kui olingi juba rongkäigu kätte saand. Minust möödusid parajasti mingid rootslased, kellel olid ilusad tantsutüdrukud ja veel ilusamad trummipoisid. Hoidsin siis nendega natuke maad sama tempot. Aga pika peale tüütasid isegi nemad ära ja tegin ka väikeseid pause, et empsi kaasa antud võileibu ja eilseid krõpse süüa. Varsti oligi lauluväljak käes. Seal pidi nats aega veel isa ootama, kuna mul geeniusel ei olnud sularaha kaasas ja piletit osta ei saanud. Kohtusime oruväravas, ta andis mulle lisaks veel 10 eurot söögiraha ja siis nad läksid oma teed. Olid mingid vipid vms, niisiis pidin ma ennast ise lõbustama. See nägi nii välja, et kõndisin natuke ringi, leidisin omale istekoha. Siis avastasin, et see, mis parajasti laulukaare all toimub, ei ole üldse huvitav. Siis läksin oma hea istekoha pealt ära, kõndisin ringi, kuni ära tüdinesin, ja otsisin uue istekoha. Ja nii mitu tiiru järjest. Täielik laulupeoemo. Vahepealt ei olegi midagi rääkida, muljeid või nii. Üleüldiselt oli kõik muidugi väga vahva, kui välja arvata see, et üksi olin. Igasugused huvitavamad episoodid nii laulupeolt kui eelnevatelt ja järgnevatelt päevadelt olen ma juba ära unustand, nii et see siin ongi rohkem nagu päevaprotokoll vms. Igatahes. Peo lõpupoole kohtasin Märti, siis oli isegi natuke lõbusam olla. Temaga ostsime lõpuks veel süüa ka ja ta näitas mulle, kuidas ma isa auto ka üles leian. Olin väga uhke enda üle, et üsna ise tee KUMUni leidsin. Ja siis isa viskas mu mustamäele, kuna pidin Joeli juurde ööseks minema. Tegelt ta pidi laulupeole ka tulema, aga no ei tulnud. Leidsime siis mingi õige koha üles ja sealt leidsin õige inimese ka. Sain oma lõhkise jala otsas veel natuke maad tallata ja olimegi Joeli juures. Tal on mõne erandiga hästi toredad korterikaaslased, mis pani mindki mõtlema, et kui inimestega joppab, siis oleks tegelt hästi lahe kuskil mujal elada kui mingi vanamuti maja teise korruse toas. :D Ja ma sain juustusaia ka.
Ja hommikul oskasin täitsa (peaaegu) ise trolli peale minna ja kesklinna sõita. Seal pidin isaga kohtuma. Enne avastasin veel Kaubamaja keldrist Humana ja sain uued püksid ja pluusi. Mis siis, et tšekk väitis, et olin 4 euro eest naisi ostnud. Siis eksisin natuke ära, aga õnneks korjati mind mingi nurga pealt ilusti üles. Ja siis sõitsime isa ja Liiviga veel igast tiire ja värke, nad käisid mingit Kaitseliidu objekti pildistamas ja siis isa eksis ära, ei oskand viljandisse minna. Lõpuks ikka jõudsime sinna kohale. Minu suureks rõõmuks olid neil kirsid valmis saanud. Ja siis ma korjasin omale karbi täis ja võtsime Alberti peale ja sõitsime koju. Lõpuks. Päris päris väsinud olin. Isa kohtus välismaa külalistega ka ja ausalt öeldes ei mäleta ma praegu üldse, mis järgmisel päeval toimus.
Natuke aega meenutan.
Ei tule meelde. Kui keegi seda loeb, kellega ma tol päeval aega veetsin, siis palun vabandust, see pole isiklik. :D Mu mälu on lihtsalt selline.
Igatahes teisipäeval ma tegin ka midagi.
Kolmapäeval tegin ka. Aa, Paikusel käisime arsti juures, siis käisime rannas. Siis rebz tuli ka randa, aga talle üldse ei meeldind seal ja kuna mulle väga meeldib teiste inimestega arvestada, siis läksime varsti ära. :) Õhtul käisime pokkerit mängimas, kus mina lootusetult feilisin. Mitte ainult mängimises, vaid ka kaartide jagamisega nt ei saanud üldse hakkama. Eriti hea mulje võisin endast jätta küll. Noh, õnneks ei pidand kaua seal olema ja sellel muljel süveneda lasta.
Neljapäeva meenutada ei ole raske. Neljapäeval ma magasin. Reaalselt, emps helistas kell neli ja uuris, et kas ma lähen talle külla. Ärkasin siis üles ja uurisin asja, läksingi talle külla. Seal nad tegid tööd ja ma lugesin oma jube tarka raamatut ja sain päris hästi süüa ka ja oligi käes reede hommik.
Teoreetiliselt eile, aga tegelikult oli see reede ikka täna. Hoidsin Albertit. Empsiga koos hoidsime. Ta oli kuidagi eriti pahur vahepeal. Võib- olla oli asi selles, et ma ise suht väsinud olen. Rannas igatahes saime ilusti käidud ja Pärnu ägedaimal mänguväljakul ka, mis enam polegi nii äge, sest seal pole enam seda asja, mis mind oksele ajas. Ja meeldiva üllatusena tahtis Liivi varem koju ära tulla kui plaanitud. Rebz ka täna ei tahtnud mind. :D Siis tulin ka koju, väga igatsesin oma elektroonilisi seadmeid juba. Eesotsas moblalaadijat. Siis läpakat ja siis muidugi kõvaketast. Nii kaua aega pole saand rahulikult istuda ja filmi vaadata. Mitte et täna oleks saand. Mingi hetk tuli Albert ikka selga ratsutama. Aga Pleasantville-i sain vaadatud ja see oli väga nummi. :)
Üldiselt ma olen vist üle tunni aja seda jama siin juba kirjutanud. Ise vist ei viitsiks sellist kilomeetrist protokolli küll lugeda. Seda tahtsin ka veel mainida, et sain üle natukse aja Määru blogi ka lugeda ja mul on väga hea meel, et tal hästi läheb ja et ta ikka netti saab. :)
Kui sa nüüd kõik selle oled suutnud läbi lugeda, siis tõuse püsti, siruta end, tee omale üks suur pai ja ole enda üle uhke, et sulle mõne teise inimese elu nii palju korda läheb, et viistsisid sellise märkimisväärse osa oma ajast tema pläma lugemisele pühendada.
Jumal õnnistagu teid kõiki.
No comments:
Post a Comment