Kas see on mingi huumor?

Vaatasin lähemalt ühte ainet nimega "Euroopa muinaskultuurid." Seal on kohustusliku kirjanduse alla märgitud, et ÕIS-is üleval olevad õppematerjalid. Valin suvaliselt ühe (noh, mitte just väga suvalt, viikingid:D) ja mida ma näen. Pildid. What is this?

Unustasin ühte väga tähtsat asja öelda!

Ma nägin strippar Markot! 2 korda! (Kas ta käib c-ga?)

Mis see nüüd olema pidi?

Nii palju siis esimesest koolipäevast. Jõudsin kohale, istusin Tõnu kõrvale maha (mul oli vist meelest läinud, et meil erinevad rühmad on), rääkisime mu tühjast rattakummist ja muudest huvitavatest asjadest. Siis ma sain talt teada, et tegelt ma oleks pidand eelmises loengus ka olema. Kuna ma olen ju A-rühm. Siis tuli meelde, et tõepoolest, ma olen A-rühm ja tema B. Mis ma selles ruumis teen? Minu loeng pidi kõrvalklassis olema. Tegelt seminar. Igatahes lahkusin temast ja koridoris selgus, et meie rühma õpetaja ei tulegi kohale. Jee. Kõik olid nii õnnelikud, et jube lahe, jääb ära. Miks see mulle ei meeldind?

Igatahes käisin täna esimest korda rattaga. Minna on lahe. Lükkad kodust hoo sissse ja veered ülikooli ette välja phm:D Aga tagasi tulla. Oi oi. Esimese käiguga, kuid siiski väntasin ribadeks ennast.

Kuna kooli polnud, sain Tartut avastada natuke. Käisin Kaubamajas ja vanas Kaubamajas ja Taskus ja Rimis ja ostsin täiesti hädavajalikke mõttetuid asju. Nõudepesuvahendit, nõudepesunuustikuid, seebialuse, maitseaineid. Arva ära, milliseid neist kohustas mind ostma Mall ja mille peale tulin ise?

Ma peaksin omale mingi tulude ja kulude tabeli tegema. Siis järgmine kuu saan ennustada juba, mis kuupäeval nälgima hakkan.

Täna on mul tööintervjuu kell 7 veel. Ei tahaa.

It's starting

Käisin siis täna isegi aktusel. Aga enne seda pidin hommikul 20 minutit ootama, et vannituppa pääseda. Vanapaar oli täna arsti juures käinud, see oli nende vabandus enda pesemiseks:D Ah jaa, ja siis ma sain teada, et pean vannitoa seinad ära kuivatama pärast seal pesemist. Ja Joel arvas, et nii asjad käivadki. Tõepoolest.

Aktusel sain ennast targana tunda. Gaudeamus oli peas. Kohtasime aktusel ja linna peal palju Sütevakalasi ja muidu tuttavaid. Kunagist bestikat Astit nägin ka, aga me ei jõudnud rääkida. Huvitav, mida ta õpib..

Esimese edusammuna hommikul suutsin ma telefoni koju unustada. Vahepeal käisime Maaritiga koos selle järel. Ta tuli kaasa, kuna ma lubasin siis temaga ta aktusele minna. Minu infotundi jäime hiljaks, sest -oh üllatust- ma ei orienteeru. Aga hea meel oli infotunni palju tuttavaid nägusid näha. Kahjuks küll rohkem õppejõudude poole pealt, aga 2 poissi olid olümpiaadi ajast tuttavad. Tõnuga me saime päris hästi läbi isegi, ta oli lahe. Aga meid oli eraldi gruppidesse pandud. Tough luck. Tuleb uusi sõpru leida.

Voodit mul jätkuvalt pole. Isa ja Liivi käisid otsimas (jube armas neist onju), aga kõik poed on tühjaks ostetud. Sain täispuhutava madratsi vähemalt. See tundub täitsa normaalne. Võtab vähe ruumi ka.

Saime koolist mingi kotitäie igasugust pahna. Vähemalt sain uue poekoti ka hea omale. Käisin esimest korda siin ise poes. Ostsin mune ja määrdejuustu. Sain omale normaalset toitu teha- makarone munaga. Noh, selle normaalsus on kaheldav, aga parem ikka kui leiba närida. Mida ma ka tegin. Maaritist on kahju, ta ei viitsi omale süüa teha midagi normaalset ja toitub mingitest instant mealidest ja muust pseudotoidust. Me teeme sulle kokandusmotivatsioonikursuse veel! Vahi, mis sõna välja mõtlesin.

Homme hakkavad kohustuslikud loengud (kuhu ma tegelt minema ei pea) mul alles kell 2. Ja Müügipartnerisse lähen pärast kooli intervjuule. Katsun homme rattaga minna. Mitme maja vahel on vaja liikuda ja äkki jõuan pärast kooli ja enne vestlust kodus ka ära käia.

Üldiselt tunnen ennast hästi. Loodetavasti saan kursakaaslastega natuke lähemalt tuttavaks. Tadaa.

Ma vist hakkangi lühemaid ja sisutumaid asju nüüd kirjutama, aga see vajab mainimist. Mu esimene idüllitunne. Kuulan üle pika aja Ärztet ja joon esimese tassi enda uues kodus keedetud teed. Oehhhh.

Ma olen sattunud Tartusse

Siin on nii tore. Ilmselt oleks see post natuke teistmoodi meelestatud, kui mul poleks Erle turbointernetti. See on nii tore. Ma lähen homme ikkagi päris avaaktusele ka.

Täna käisime Aino ja Willemi ja Määruga tivolis ja niisama linna avastamas ja mäkis:D Need olid viimased lapsepõlve lollused.

Ma tegelt ei suuda praegu rohkem kirjutada, siin on nii huvitav.

Mul on selline tunne, nagu ma oleks jõhkralt peksa saanud vms. Väga huvitav. Kogu keha on täis täiesti suvalisi kohti, mis valutavad. Mitte nagu mingi lihasvalu või selline, vaid pindmised kahjustused. Üks sõrm ja üks varvas oleks justkui kriimustatud, samas näha midagi ei ole. Käsivarte pealt on kogu nahk hästi tundlik ja valus. Kõhu peal on üks koht, kus oleks justkui mingi nõel vms see kogu aeg, nii valutab. Tõepoolest väga huvitav.

With no power comes no responsibility.

Aaaaawesome

Janika siin ükspäev tuletas mulle meelde, et meil on ju Draama festivali kaelakaardid soolas. Nüüd hakkasin ise ka asja uurima ja mind tabas suur elevus:D See on nii kohutavalt äge värk ju. Ja veel eriti, kui me niigi Tartus oleme ja ei pea selles sitases Staresti hotellis magama. Ühesõnaga wheeee! Ehk saab see aasta "Pea vahetust" ka tasuta vaatama. Ma tahan. Järelikult saab.

Aa ja eriti hea uudis on see, et festival hakkab juba reedel peale ju. How cool is that?

Nagu lubatud, Hiiumaa

Läksime perega esmaspäeval Eesti suuruselt teise saare peale. Kas teadsite, et Hiiumaa on Eesti suuruselt teine saar? Päriselt, ma ühe turismilipaka pealt lugesin. Nüüd olen teadmise võrra rikkam.

Niisiis. Rohuküla sadam on ülimalt hitech, aga wifit seal pole. No mis see olgu? Kohvikus müüs mingi tädi, kes eesti keelt ei osanud. Seinakontakte seal ka polnud. Aga siis saime lõpuks laeva peale. Mild improvements, elektrit seal seinast sai, küll aga polnud jällegi wifit. Võiks ju eeldada, et pooleteisetunnise sõidu peal võivad kliendid vahepeal reidis käia. Vaatasime Kickassi ja sõime burksi friikartulitega. See oli kusjuures tõeliselt rõve burks.

Kas teadsite, et Hiiumaal on Selver? Mina ei teadnud. Muuseas see oli mu esmakordne visiit antud saarele. Ja edasi läks me reis. Kui aus olla, siis on mul vahepeal tegevuste järjekord meelest ära läinud. Igatahes me käisime Hiiumaa muuseumis, kuhu saime tasuta, kuna isal on mingi sõber seal direktor. Vedas, sest muidu oleks minemata jäänud. Pilet oli tervelt mingi 15 eeku vms. See sõber tal, tal oli selline huvitav komme, et ta rääkis ja rääkis ja rääkis ja rääkis ja noh saate aru küll. Rääkis mingi huvitava loo sellest, kuidas mingi satanist oli seal Hiiumaal mingi kiriku põlema pannud. Jutt oli tegelt millestki muust, aga ainult see jäi meelde. Ja siis isa hakkas vaimutsema, kui ma arvasin, et kõik satanistid ei ole üldse sellised ja neist on ühiskonnale vale mulje jäänud ja osad on üldse mingid wannabed jne. Ta sai kurjaks selle peale. Mul oli naljakas.

Igatahes seda ma ei mäleta, kuhu me muuseumist edasi läksime, aga ühel hetkel ütles Elmar, et auto tagakumm viliseb naljakalt. Isa ei teind välja. Ja siis oligi kumm tühi. Ja tuli välja, et meil polnud autos üldse normaalset tungrauda. Mingi selline oli, et auto tuli phm oma jõuga üles vinnata. Või ma ei tea, ma eriti ei viitsinud seal uurida, Elmaril persevahe paistis ta Relika skinny jeanside seest. Selleks võiks ikka skinny ka olla, kui selliseid riideid kanda tahad. Igatahes me Liiviga läksime mingit heinaküüni vms uurima. Seal oli jänese muumia maas, niisiis sinna me ööbima ei jäänud. Suure pingutusega said nad kummi ka vahetatud ja sõit võis jätkata.

Vahepeal oli pimedaks läinud, niisiis suundusime kohe ööbimiskoha poole. Olime mingi rmk metsaonni vms mõelnud võtta omale. Õnneks seal polnud kedagi ees. Samuti mitte puid. Iseenesest oli seal lubatud, et on puud. Ma tahan oma faking puid! Ühesõnaga puid polnud. Oli külm. Tegime instant grilli peal grillvorste ja jäime magama. Mina tahtsin veel ujuma minna, aga pimedas oleks see halvasti lõppenud, nagu järgmine päev õppisime. Magada mina ei saanud, kuna isa norskas nagu traktorimootor. Phm olin lihtsalt selili maas kogu öö. Vahepeal tahtis nutt peale tulla. Nii jube väsinud, aga lihtsalt ei saanud uinuda. Vahepeal keset ööd tuli mingi mees majakesse sisse ja hakkas röökima, et kas seal inimesi ka on. Tuleb välja, et oli. Niisiis tol ööl magasin ma 2 tundi, pärast isa ärkamist hommikul. Otsustasin, et järgmine öö magan kas õues või selle katusealuse peal, kus Elmar.

Järgmine päev lasime autol kummi ära parandada, muuseas pandi kõik kummid vist uued. Ma pole päris kindel, et viitsinud vahtida seal. Sõit võis jätkata. Käisime villamuuseumis, kust ma sain supernunnud käpikud. Muidu oli see mõttetu. Ausalt. See oli rohkem vabrik kui muuseum. Ei toimunud suurt midagi. Hiiumaal on jube palju Konsumeid muide. Aga see on päris lahe pood. Otsin Tartus ka mõne üles ja ainult seal hakkangi käima.

Siis me külastasime veel Kõpu tuletorni ja teine oli Tahkunas vist. Nende otsa ronisime, see oli äge. Ja seal kuskil oli see Estonia mälestusmärk, mis on õnnetuse toimumispaigale kõige lähemal. Isa tahtis hiilata ja küsis, et mille poolest see eriline on teiste Estonia nende värkidega võrreldes. Ma polnud kunagi kuulnud midagi sellest ja täiesti lampi pakkusin kohe õige vastuse. Olen lahe.

Rohkem mulle meelde ei tule, kus me käisime, niisiis läksime tagasi ööbimiskohta. Sinnasamasse, kus eelmine öö. Puid ei olnud ikka veel. Isa helistas mingile numbrile, mis seal kirjas oli. Küsis, et kus meie faking puud on. Ma tahan puid!! Onu ütles, et äkki nad toovadki, täna pidi puudeveoring nkn olema. Me kõik mõtlesime, et yeah right, kell on 8 juba. Aga ennäe imet, onu tuligi ja tõi puid. Me saime puid. Ah jaa, meres käisime ujumas ka lõpuks. Väga jõhkralt ägedad lained olid. Aga põhi oli valus, kivine. Sel ööl magasin maja katusealuses pööningulaadses kohas. Oi kui hästi magasin. Külm oli, aga vähemalt vaikne.

Hommikul pidime varakult minema hakkama, sest isal oli Haapsalus mingi töövärk. Haapsalus, for real. Seal on inimesi ka, kujuta ette. Busse sealt näiteks regulaarselt ei käi. Meie Elmariga läksime siis häälega koju. Pandi meid linnapiiris maha ja seal vahtisime. Kõik autod paistsid keeravat ära hoopis mujale. Umbes 15 mindi pärast saime mingi kaubiku peale, mis hästi natuke edasi viis meid. Sealt saime suht ruttu järgmisele furgoonile, kus olid mingid Kaitseliidu mehed. Elmar ütles, et aint kaitseliitlatel on digilaik. Ju on siis. Need onud ka eriti kaugele ei viinud. Ja siis hakkas peale täielik õudus. Jep, dramatiseerin üle, aga tüütu oli küll. Üle tunni aja passisime selle koha peal. Kõik läksid jälle hoopis Martnasse ja ei võtnud meid peale. Mingi hetk otsustasime kõndima hakata. Lihtsalt ei viitsinud selles kohas olla enam. Ja siis suht kohe saimegi peale. Ja oh rõõmu, see auto läks Pärnusse. Mina jäin vahepeal magama autos ja libisesin küünarnukiga aknalüliti peale. See oli hea äratus. Autoomanikud vaatasid mind nagu mingit väärakat. Vihma sadas ka.

Ja siis me jõudsime pärnusse ja tegime seda, millest võib lugeda eelmisest postitusest.

Appi kui pikk see nüüd oli. Aga palju õnne, läbi sai.

Forgive me father, for I have sinned

Tere, kallid kuulajad. Tänaseks meelelahutuseks soovin esitada luuletuse, mille on kirjutanud eilsest õhtust inspireerituna Mina Ise. Luuletuse pealkiri on "Enam ei joo".

Vastik vastik vastik vastik

Vastik vastik vastik vastik

Mõista kuidas tahad

Vastik vastik

Olen mina

Praegu ei ole Elmar veel ärganud, niisiis saan ma veel elada ilma selleta, et keegi mu peale karjuks ja meelde tuletaks, kui vastik ma olen, ja et ei ole juua vaja, kui juua ei oska. Viimast ütleb küll enamasti Mina Ise. Mäluaugust tingituna ma eilsest rohkem ei kirjuta. Järgmine post on Hiiumaa ainetel.

Rage

Elmar on täielik lohh ikka. Saabun mina koju just praegu, tema mängib minu arvutis pokkerit raisk. Täielik lohh. Ja siis möliseb minuga veel, et ta ära ajan. Idioooot.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Tahtsin rääkida hoopis sellest, et enam ma ei ole üldse vihane nende inimeste peale, kes pimedas helkurita maanteede ääres jõlguvad. Ilmselt kuna ma olen üks neist nüüd. Ja täiesti kogemata. Päeval välja tulles ei olnud mul üldse plaanis, et keegi mind peale ei võta ja et üldse nii vara pimedaks läheb. Igatahes sattusin ma nii muuseas ühe auto peale neiu Ressariga. Nii lahe.

Midagi passiiv-agressiivset selle kohta, et mul täna linnas lahe oli, ma kirjutada ei viitsi, võin otse ka öelda.

Homme tahab Rasmus oma ehteid kätte saada ja Risto tahab ka midagi. Näis, kas viitsib.

Riverstars

See vajab mainimist:D

Mingi vend arvas, et on jube äge, surub mu all ini. Mul oli juhuslikult AA ja tal 23. Flopist tuli talle 2, ma olin veel täitsa rahulik. Turnist tuli 3 ka, juba läks jubedaks, aga siis - üllatus-üllatus- tuli riverist mu äss ka ära. Success. :)

Leidsin sahvrit koristades päris ägedaid asju. Ühe vana taskuvideomängu (?), ma tõesti ei tea, kuidas neid nimetatakse, aga palju mälestusi on sellega seotud küll. Mingi jalgpalliteema on, aga ma pean uuesti meelde tuletama, kuidas see üldse käis. Seni pole veel viitsinud.

Siis ma leidsin veel kaelapadja, mis on väga praktiline, eksju. Ja siis veel vanu fotosid. Naljakas on vaadata mingit 1. klassi rahvatantsu rühma pilti, enamik inimesi sealt pealt oleksid orksis või kuskil kohe märgistatavad, aga ma pole neid ligi 5 a näinud.

Laupäeval tuleb külla vanaisa. See kohtumine on mu tuleviku seisukohalt väga oluline, kuna ta olevat mõista andnud, et on huvitatud mu õpingute rahalisest toetamisest. Very nice.

Varsti lähen Tarvo juurde ja näitan talle ka Kickassi, ikka päris hea film oli.

Miks peab see nii olema, et mida lähemale Pärnust lahkumine tuleb, seda rohkem tekib põhjuseid, mis teevad selle ainult raskemaks? Ma ei ole nõus sellise värgiga. Mitte et see midagi parandaks. Aga lihtsalt, et oleks välja öeldud.

Nüüd pole enam und ja kõht on ka täis, tunne on palju parem. Kõik läks paremini, kui kartsin.

Täna võtame vist mingi suuremat sorti koristusaktsiooni ette. Aa, ja eile öösel ma täiega ownisin pokkeris:D Mängulise poole pealt. Raha peale muidugi mäng ei käinud, aga ikkagi. Kaart täiega lippas ja niisama oli ka täielik masteri tunne peal:D

Õhtul vaatame Elmariga Kickassi ja siis mul on vaja veel paar asja selgeks rääkida. Võib-olla.

Mainiks veel ära, et jube tahtmine on eilse posti ülemine ots ära kustutada:D Aga kahjuks ma ei pea seda õigeks. Jubeda retardi mulje jätab, kui nüüd lugeda. Aga ju olin siis sellises olekus eile.

kulnde kuu

Täi es ti pers ses. Väga kaua pole ennast nii sitasti tundnud. Üldse niimoodi. Kas see tunne mu kõhus on magamatusest, näljast või millestki muust? Igatahes ma loodan, et kõik saab korda ja pole nii hull, kui ma omale ette kujutan. Ainult halb see tunne ka pole. Kaks ekstreemi vahelduvad väga kiiresti.

Igatahes ma tahtsin tänasest päevast ka rääkida, mis oli mõneti huvitav. Kell pool 9 hakkasin Sindist koju väntama, selline tunne oli, et ratta kummid on tühjad. Mitte ei läinud edasi. Kontrollisin korduvalt, täitsa täis olid. Ilmselt siis magamatusest või stressist vms olin väga kurnatud. Muide, ma avastasin juba eile, et Sindi pole üldse nii kaugel, kui ma mäletasin. Kui jätta välja veel need üleliigsed tiirutamised õige koha otsinguil, on ikka väga väike maa. Niisiis. Jõudsin mina umbes tund aega hiljem koju. Nii kui arvuti taha olin istunud, paistis silmanurgast mulle lipik, mille peal oli kirjas, et mul on täna kell 14.20 töötukassas konsultatsioon vms. Ajee. Õnneks läks Liivi Albertiga Paikusele arsti juurde ja ma sain nendega Paikusele. Palju varem kui vaja.

Sõisin linna, põnev põnev. Käisin raamatukogus, lugesin koomikseid, helistasin Ristole, ta ei võtnud vastu, jalutasin linna, nägin Ristot, käisime rannas, nägime Märti, läksime koos töötukassasse, mina lõpetasin oma töötuse ära, läksime brackmani, Märt läks ära, me hakkasime pokkerit mängima, tulid Matiko ja Kaja, me mängisime pokkerit edasi ja plärasime niisama, Mati ja Kaja läksid ära, tulid Elmar ja Mirell, mängisime neljakesi pokkerit, mina sain Risto käest pähe (kurb päev), hakkas vihma sadama, olime puu all, Elmar ja Mirell lahkusid, me vahtisime niisama edasi, läksime Ritale külla, Risto saatis mu bussile, ootasin Paikusel isa pool tundi, vsjo. Siin ma olen. Rebz tegi blogi. See on lahe.

Kenad sõbrad mul.

Taaskord sai kinnitust fakt, et siin elus ei saa loota mitte kellegi peale peale iseenda.

Tänks Kairi.

bljaaaa

sittagi pole väntand ja juba kodus:D on tänane moto. just tänane, mitte eilne. Pühapäevane. Kell on 3:31. Nii kena et mul selline kuri vend on, kes sunnib mind öösel linnast ära tulema nii meeldivast seltskonnast. Muidu olekski jäänd sinna ja ei tea kus ja ei tea kuidas lõpetanud. Vahepealne väike õlunaad ja hirm kaaskodaniku uppumissurma ees tegid asja ilmselt veel väärtuslikumaks. Appi kui imelikke inimesi on olemas. Kõigekõige paremas mõttes muidugi.

Ja tänaöine sõit oli üks ekstreemsemaid kogu mu elus. Suurem osa sellest lihtsalt kottpimedas, mälu järgi. "Elmar, kus sa oled? Karju, kui sa aeglustad!". Kogu aeg. Vahepeal nägime langevat tähte. Mina soovisin, et ma oma süütusest enne ülikooli lahti saaks, ja Elmar soovis, et ma luksumise lõpetaks. Kuna mõlemad on nüüd välja öeldud, siis ei peaks kumbki täide minema. Aga luksumine on lakanud. Igatahes. Kodu juures metsateel (kes teab, see teab) oli sõit kõige hullem. Ühe korra sõitsin võssa ja teise korra peaaegu kraavi. Siiski oli kõik väga tore. Homme ehk räägin edasi. Jube uni on. Ja ma olin kindel, et täna ei joo.

We are the music makers, and we are the dreamers of dreams

-Väike erutatud hipi

jou

Tänane ipäev oli kohutav. Tööinimese elu maitsta soovides olin nõus Liivit aitama ja koostama IRL-i Pärnu piirkonna meililisti. Oli karm. Kell 2 alustasin ka kell 9 lõpetasin. Vahepeal tegin tunniajase pausi, Simpsonid ja Family guy ikkagi ju. Väga jõhker siis põhimõtteliselt. Eriti veel sellepärast, et Elmar ja Tarvo tulid just linnast tagasi ja rääkisid, kui äge neil oli ja mis ägedaid inimesi nad kohtasid. Sain nimekirja igast bändidest ja filmidest ja režissööridest, kes pidavat head olema. Nii kena, et keegi viitsib.

Küll aga olid ägedad eilne ja üleeilne päev. Üksikasjalikult ei viitsi rääkida, aga Aino ja Willemi ühikas käisime, mis oli kohutavalt ära lagastatud. Ja mina sain Janari käest pokkeris pähe. Ja siis ma chillisin Kairiga päris kaua. Sai kuulda nii mõndagi, mida iga päev ei kuule. Inimhingedest ja milleks kõigeks nad võimelised on. Ja kui lihtsalt mõni võib oma sõpradele selja keerata. Ja ma ostsin suitsu! Ise. :D Uu esmakordne kogemus. Kairile muidugi, ei tasu valesti aru saada.

Pühapäeval on klassikokkutulek. Loodetavasti jõuab Kairi ikka minu juurde kohale ka. Silda ju pole, tuleb metsasihte mööda matkata. Saab hakkama. See saab vist päris lõbus olema. Näis, kes kui põhja ennast joonud on ja muudki huvitavat. Kõigi edasised plaanid ja nii. Tõesti huvitab kusjuures. Ise ka imestan. Mingi aeg, kui nad üritasid seda kokkutuleku asja ajada, ei huvitanud mind mitte kellegi elu absoluutselt. Ei tahtnud kedagi neist näha, välja arvatud muidugi need, kellega niigi kokku puutun. Aga nüüd on juba isegi hea meel. Mõnda pole konkreetselt mitu aastat näinud.

Ja siis esmaspäeval...oh, eks näis:D

nom

Täna oli juuksuripäev. Elmaril pügasin küljed ära, Janarile tegin jälle üle pika aja harja ja sain oma undercuti ka lühemaks. Ja siis me sõitsime karjääri ja olime seal mingi suht terve ülejäänd päeva.

See auditüüp on ikka päris järjekindel. Ma ei saa üldse aru, miks mingid ossid üldse minusugustest huvituvad. Ja veel eriti pärast seda, kui on selgeks saanud, et meil ei ole absoluutselt mitte midagi ühist ning meie IQ-de vahe on ka juba siitmaalt nähtavalt päris suur.

Homme lähme Aino ja Willemi ja Janariga Tartusse. Loodetavasti on äge. Teoorias peaks olema. :P Pokker ikkagi ju. :D

Damn I'm good.

Plaan läks läbi. Tulemused peaks saabuma nädala jooksul. Fucking with the system is fun:)

09.09.09 09:09

Kas sina tead, mida sa tegid 9. septembril 2009. aastal, 9 minutit pärast üheksat? Mina tegin selle pildi.

Olen vist jah natuke imelik.

Laupäeval siis olime Elmariga üksi kodus. Milline huvitav kokkusattumus, et just siis otsustas Janari meid linna kutsuda. Kasutades võimalust, tuli ta kõigepealt enne meile. Sain ühe inimese päeva ka õnnelikumaks teha, andsin talle tagasi need 200 krooni, mille ma talle võlgu olin. Ta oli ise juba ära unustanud. Silly me, kes oli kindel, et just see kogu ta tegevuse ajend ongi. :D Tema tahtis lihtsalt ammu kadunud sõpru näha. :)

Kuna Janaril oli vaja kell 7 tööl olla ja vahepeal tahtis ta veel korraldada taaskohtumise ammu kadunud sõbra Walteriga, võtsime velod ja väntasime linna. Elmari arvates kõige lühemat teed mööda, mis üldse olemas on, kuigi see oli väga sitas seisukorras ja ma oleks pigem sõitnud natuke pikema maa ja korralikku asfalti mööda.

Linnas tegime seda, mida ikka linnas tehakse, jäime küll natuke hilja peale sellega, kuna Janaril oli tööle minna ikka väääga lõbus. :D Mõtlesime isegi korra, et lähme ise ka steffi sööma ja irvitame ta üle seal, aga kergel hoone läbiotsimisel selgus, et seal polnud ühtegi vaba kohta. Ühe oleks saand, kui me poleks roninud sinna teisele korrusele ja mööda mingeid ruume tuuseldand, kus meil polnud üldse ette nähtud olla. :D Sellega siis magasime all ühe koha maha. Me polnud ju ometi nõus selle värdjakarjaga liituma, kes ukse taga järjekorras seisab, niisiis läksime Sami ja ma tegin Elmarile burksi välja. Siis ma rääkisin empsiga telefonis umbes pool tundi, kui mitte rohkem. Samal ajal üritas mingite mulletitega soomlastega tutvust teha. Raha ta ei olnud nõus küsima, nagu ma soovitasin.

Fast forward, sõidame koju. Suutsin Elmari ära veenda, et tagasi minna mööda asfalti. Mingi hetk (täpsemalt surnuaias joogipausil) heliseb ta telefon. Jocko helistab ja kutsub ujuma. Elmar läheb kohe nii tuuri sellest ja me peame hullult kihutama hakkama, et ikka karjääri jõuda, enne kui Tarvo ära läheb. Karjääris oli lahe, mina ujuma ei läinud, kuigi olin sinna mineku ajal seda plaaninud. Aga Tarvo väiksed vennad ja vanemad olid ka seal, siis Elmar arvas, et ei ole väga kena paljaks võtta ennast nende ees. Tema on vanem, ju ta teab.

Nad ujusid seal päris kaua, kuskil 10 ajal hakkasime tagasi tulema. Siis mingid tüübid, kes seal ka ujunud olid, jälitasid mind oma audiga ja arvasid, et ma lähen ilmselgelt valele poole. Ma küll ei võtnud vedu, kuid mõtlesin pärast omaette, et huvitav, kas asi oli selles, et oli juba suhteliselt pime, või selles, et nad olid juba suhteliselt täis, või selles, et ma hakkan lõpuks ometi vaikselt inimese moodi välja nägema ja inimesed julgevad muga rääkima tulla. :D Väga purjus nad samas ei tundunud, eriti kuna autoga olid ja nii.

Fast forward, oleme kodule juba suht lähedal ja helistab uuesti Jocko. Kuskil on elekrtiliin maas ja kõrge lahtine leek on üleval. Ta oli mingid mehed juba kutsund ja vist tahtis oodata neid seal. Elmar muidugi pidi ka seda nägema. Hakkasime siis tagasi minema. Praegu ma mõtlen, et ma oleks võind ju koju ära minna. Aga ei. Elmar kimas mul eest ära ja ma suutsin veel ära eksida kuhugi puutöökoja keerdkäikudesse, kuni lõpuks nad üles leidsin. Leeki enam polnud, ilmselt oli elekter välja lülitatud. Parandajad pidid mingi tunni-pooleteise pärast jõudma. Päris me viitsisime oodata. Naersime veel, et raudselt on kogu Vaskräämal elekter tagant ära nüüd.

Fast forward, oleme kodus. Ongi elekter läind. Kiiremas korras küünlad põlema, ühe kanistri lasime vett ka täis, kuigi pumbaga paistis kõik korras olevat. Ma lasin veel läpakast musa, nii kaua kui akut oli. Tundus, et niipea voolu tagasi ei saa, niisiis läksin ma magama. Elmaril oli see juba käsil. Paha olla ega midagi mul ei olnud, ainus kõrvalnäht oli see, et absoluutselt und ei tulnud. Vähkresin seal mitu tundi, kuni mõtlesin, et kontrolliks voolu olukorda. Pistsin pea oma kindlusest välja ja juba oli näha, et läpakal oli vool taga. Wifi kaart tegi küladiskot jälle. Käisin veel ruttu pesemas ära ja siin ma nüüd olen. Alasti, unetu ja isegi mitte väsinud.

Nii hea meel, et vahelduseks sai kodust välja ka natuke. Kohe näha, umbes 6x rohkem on siia ka kirjutada. :D Note to self: peab rohkem Janariga chillima. Kolmapäeval vist lähme Aino ja Willemiga Tartusse filmi vaatama köhhköhhpokkeritmängimaköhhköhh. See võib isegi tore olla. Sain oma vana mobla mälukaardi pealt head musa ja häid pilte ka kätte. Äkki panen siia vaatamiseks mõnegi. Näis. Aitab küll praegu. Tadaa.

All we need is love and beer, and old school metal and holiday cheer...

Tänasele turniirile nad olid mingi parooli peale pannud ja sellepärast oli eriti vähe mängijaid ka. Mul küll kulus tervelt 5min selle leidmiseks, aga ju see oli siis mõne jaoks liig. Siiski suutsin jälle häbiväärselt vara välja kukkuda. Ei saand 20 mintigi mängida. Oma lollus jälle. Vähemalt on hea meel pealt vaadata, kuidas Rebzil sitaks paremini läheb. Keegi vähemalt lüpsab süsteemi ka.

Enne vaatasin The mist-i ka lõpuks ära. Mingi nädal aega olen juba paarikümneminutiliste juppide kaupa vaadanud. See on nii hea film! Eriefektid küll olid sellised mõõdukalt head, mõni kombits oleks võind paremini tehtud olla või isegi paremini oleks mõjunud sellised kummist rekvisiidid, nagu paarkümmend aastat tagasi moes olid. :D Igatahes väga üllatava lõpuga, sest raamatus oli hoopis teistsugune ja jäi palju lahtisemaks kõik see teema. Nii traagiline ei olnud ka. Soovitan vaadata igatahes. Isegi natuke õudne oli vahepeal, nagu õudusfilmile kohane.

Kuri plaan ei ole edenenud.

Hommikul ehk 2 tundi tagasi sai mulle osaks suur ja meeldiv üllatus, nimelt näitas tv1000 pealt "10 things I hate about you'd". See on nii nunnu. Kui läbi sai, panin soundtracki ka tõmbama. Peame täna Elmariga Albertit hoidma, teised läksid kuhugi. Loomulikult taas enne, kui ma üles ärgata jõudsin. See on nüüd traditsiooniks kujunenud juba, et nad arvavad, et ma magan kella 4ni, kuna lähevad ise hommikul ära ja alles õhtul tulles näevad mind. Ma piirdun aga tavaliselt 2ga, kui keegi teine juba üleval on ja tekitab müra, mis üles ajaks. Muidu võiks vabalt neljani või isegi kauem põõnata.

Ja täna on ju Kairi sünnipäev. Tuli msni korra, nimes oli kirjas, et ta on Hollandis. See on väga hirmutav mu jaoks. :D Paar päeva tagasi ta alles rääkis mulle sellest plaanist ja ma tegin kõik endast oleneva, et teda veenda, et ei tasu sellist jama ette võtta. Kamoon, oma autoga minna sõitma nii kaugele, kui sul pole esiteks raha bensiinigi jaoks ega õrna aimugi, mis peale hakata, kui autoga midagi juhtub. Ja kõik muud jubedad asjad. Võib-olla ma olengi muutumas ülemõtlevaks vanaemaks vms, aga mõnes mõttes ei tahaks, et Kairi kuskil Poola metsa vahel maha kärvab. Ma arvan, et mul on õigus muretseda.

Mu kaval plaan vist ei lähe läbi, aga paar trumpi on veel tagataskus. Asi edeneb.

See ei ole küll mingi pokkeriblogi, aga mainiks, et ka tänaõhtuses turniiris saatis mind ebaõnnestumine. KUIGI suutsin ühe käe isegi JJga võita. Võttis silme eest uduseks küll, kui need kätte tulid, aga olin vapper ja sain hakkama. :D Aitab pokkerist.

Tänane päev on muus mõttes suheliselt igav olnud. Ärkasin umbes kell 12 selle peale, et Tarvo tuli meile, millest ma juba läbi une olin kuulnud, kui nad Elmariga telefonis rääkisid. Aga mingi võõras hääl oli veel. Selleks osutus ta väike vend Tarmo. Põhimõtteliselt mängisime terve päeva kaarte, vahepeal tulid meie vanemad ka Tallinnast koju ja siis polnud enam nii tore elutoas laiata, läksime Tarvo rõdule mängima. Seal sain ma aga ainult tund aega olla, kuna turniir oli algamas. :D Tarvo tahtis ka vaatama tulla, et kuidas ma ikka mängin. Jubedalt imestas, et nii tight olen ja vingus kogu aeg, et nii palju foldin. Tema segamise ja surve tõttu ma nii vara välja langesingi. Ei, sellel ei ole mitte mingit seost minu oskamatuse või muu sarnasega. Ei ole. Päriselt.

Ja siis just hetk tagasi ma mõtlesin ühe jube kavala plaani välja ja viisin osa sellest ka täide. Ootan huviga, mis edasi saab.

Õppisin uut moodi kaarte ka segama. Oh fuuuck, mul on elu vist ikka vaja. :D

nooojah

Nii palju siis tänasel turniiril paremini mängimisest. Väljas ja rahata. Järgmine kord JJga foldin lihtsalt kohe. Ma ütlen teile, see käsi on halb enne! Ei saa muidugi üle ega ümber iseenda lollusest. Ei hakka pikemalt lahti seletama, aga üritasin võidelda trendiga ja mitte karta kurjakuulutavat JJd. Õppige minu vigadest.

Pealkiri

Sain täna oma imeägedad plastikust kaardid kätte. Nii rahul olen. Bridži mängimiseks on natuke laiad, nagu just järgi proovisime. Aga see on üks mõttetu mäng mu arust ka. Vastupidiselt isale ei pea ma seda ainsaks mängitavaks kaardimänguks (üllatus-üllatus!). Ilmselt on sellega samamoodi kui pokkeriga, et reeglid selgeks saades tundub väga lihtne, kuid fassaadi taga on oi kui palju keerulist ja hoomamatut. Siiski nii keeruline ta ei tundu:D

Lisaks kaartidele sain uued kõrvaklapid ka. Odavad mingid. Oma raha eest ju ikkagi, on vaja rott olla. Vähemalt töötavad.

Appi ja siis mulle helistati juba teisest telefonimüügifirmast töö asjus. Jube. Üldse ei tahaks sinna, ma eriti ei kujuta hullemat tööd ette. Aga kui midagi muud ei leia, siis tuleb vist leppida. Brrh, õõvastav lausa. Varsti hakkan unes nägema mahedahäälelist Emmat, kes on oi kui veenev ja valmis kõigeks, et see autoajakirja aastatellimus või arvutikoolitus maha müüa. No mitte ei sobi selline amet.

Isa hakkas huvitama, palju sellised kaardid bridžimõõdus maksavad. Nüüd ma ainult kaartidest vist räägingi:D Muust mu elu ei koosne siis järelikult. Eriti kuna ma eile 1,1 eourot võitsin!:D Esimene võit ikkagi, ja see oli suht koba peale. Täna läheb ehk isegi paremini.

Rohkem ei tule midagi olulist pähe praegu. Tadaa!

Pealkiri

Lõpuks tegin selle tähtsa sammu ära - uus blogi. Üldse mitte ei sobinud vanasse midagi kirjutada. Kõik tundub nii vana ja lapsik ja loll seal. Nüüd ma olen muidugi jube täiskasvanud ja tark eks. Oma hinge piinavatest muredest pajatan ilmselt järgmises postituses, võetagu seda siin kui väikest sissejuhatust.