whoops

Mul on viimasel ajal meelest ära läinud siia midagi kirjutada. Suurt nagu pole ka. Kõrv ei jamata enam, käisin kodus, võitsin pokkeriga 3 sotti, mutt käib närvidele.

Aga siin olles olen ma mõistma hakanud, kui õnnelik lapsepõlv mul tegelt olnud on. Kui ma oleks kõik need aastad pidanud taluma midagi sellist nagu täna, oleks ma hoopis teine inimene. Ja tean inimesi, kelle kirjeldused vanematest just sellised ongi. Eks ma olen suur tüdruk, saan hakkama. Aga pime viha on ka üks naljakas asi, millega tegeleda. Mutt võiks siis tulla mu juurde, istuda maha ja rääkida südamelt ära, mis see on, mis minus talle ei meeldi. Ei, tema otsustab iga asja kallal vinguda ja mulle pidevalt meelde tuletada, kuidas ma olen ikka kummaline inimene. Väga harva on asi selles, milline inimene on. Tema teod on need, millest midagi järeldatakse. Enamasti ennatlikult. Muud pole öelda kui et kahju on. Pähe ma omale istuda ei lase. Näis, mis siin saama hakkab siis.

Kõik ei ole enam nii hästi

Ma olen paras idioot ikka. Kohe pärast needi tegemist läksime Elmariga poodi ja ostsime õlut. Nagu, õlut. Arvata võib, et ta mul nüüd jube paistes ja valus on. Ju jääb tänane öö ka vahele.

Aga samas ma võitsin mingi telesaate vaatajamänguga Saag 3D T-särgi, nii et seis on neutraalne.

See aasta tuleb sünnipäev varem.

Tallinnas kohtusin Elmariga ja ta tegi mulle varajase sünnakingi. Olime parajasti AlternaDiivas ning tuli jutuks, et ma olen aastaid juba omale tragus piercingut tahtnud. Nii spontaanne otsus, et see läks üldse meelest ära, et mul veri veel andmata on. Aga mis seal ikka. Feels damn good man.

Mulle käib nii pinda, kuidas majaomanik oma meest kogu aeg alavääristab. Okei, üks asi on see, et ta mulle vahel räägib, mis haigused tal on ja et ta vahel ei kuule väga hästi ja mis kõik veel. Noh, et ma teaks arvestada. See on okei. Aga tüüp on 80. Nagu, 80. Arvatavasti on ta pidanud oma pika elu jooksul selle naise käest kõiksugu paska taluma. Kindlasti on tal vaja, et talle kogu aeg öeldakse, et ta ei saa viimasel ajal enam millegagi hakkama. Bitch please..

70. post

Eilne vestlus majaomanikuga.

Tema: "Kas sa koju ei lähe see nädalavahetus?"

Mina: "Ei ma lähen tööle natukese aja pärast."

Tema:" Kuhu tööle?"

Mina: "Anne Selverisse degustatsioonil likööri pakkuma."

Tema: "Kas sina siis tohid niimoodi likööri pakkuda? :O"

Mina: "Miks ei peaks? Ma olen täisealine."

Tema: "Sa oled latsekene ju alles :)"

Mina: "Ma olen täisealine."

Tema: "20-aastaselt tohib alles alkoholi tarbida."

Mina: "..."

What is this I don't even

Ja võileivagrilli ostsin ka täna ära. Nii nummi on.

Grilli küll täna ei ostnud, aga sellegipoolest oli tore päev. Sõitsin esimest korda bussiga Tartus, nägin Google-i autosid, sain soodushinnaga granaatõuna ja siis veel selline väike asi, et liiter Bailey's-t jäi ka üle ja tuli minuga koju. Ja neli pakki tortilla krõpse sõbrannadelt ka. Hea töö on mul.

Kohe lähen Anne Selverisse Baileys likööri pakkuma, jeje. Oli täna plaanis õppida, persse see, nagu ikka. Raha on vaja teenida. Arvatavasti ostan õhtupoole omale võilevagrilli. Tuleb vast päev. I'll keep you posted.

Mina teen rahulikult köögis sööma, majaomanik tuleb "vestlema." Midagi sellest, et miks ma nii palju arvutis vahin kogu aeg. Miks ma küll arvasin, et see ta arvamust muudab, kui seletan, et koolitöid tuleb ka kõiki arvutis teha... Igatahes vestlus lõppes nii.

Mall: "Jube laisa mulje jätad niimoodi."

Mina: "Kahju.."

Ei sobi see, kui väljas käin, ei sobi, kui kodus istun. Otsustagu ära ükskord. :D

Aga täna öösel sain ma ülihästi magada :) Ärkasin isegi 5 minti enne telefoni äratust. Mõtlesin omale veel natuke und lubada ja siis juhtus järgmine:

Feels good man.

Mõtteid religioonipsühholoogia loengust

Neil ei ole loenguga palju pistmist, mõte lihtsalt lendas igalepoole laiali.

Vahel lihtsalt istun, vaatan ja mõtlen, et mis sellel inimesel küll peast läbi võis käia, kui ta end hommikul riide pani. Või kui ta sellise soengu tegi. Huvitav, kui palju mind niimoodi vaadatakse. Phm on kaks varianti: kas kogu aeg või üldse mitte. Kuna mu garderoob koosneb põhiliselt punastest ja mustadest T-särkidest. Palju mänguruumi nagu pole. Poes vaatan küll meelega igast muid värve ka, aga no ei leia midagi normaalset. Ükspäev oleks kollase pusa ostnud. Aga liiga kallis oli.

Also, GET OUT OF MY HEAD! Jah, Sina. Ei saa öösel magada ka, kurat. :D Ja loengus tahaks ka tegelt kuulata.

Õppejõud vaatab täna nii palju mulle otsa. Ebamugav hakkab. Äkki ta imestab, miks ma nii palju lihtsalt ringi vahin ja midagi üles ei kirjuta.

Mul on selline tunne, et olen hästi paljudele inimestele lubanud igast asju saata, aga kõik on meelest läinud.

Üks naine näeb siin välja nagu usuhull. Ilmselt õpib teoloogiat. Ja no nägu on kohe selline hullumeelne.

Mul hakkavad juuksed jube hõredaks jääma.

IKAV.

Lehtsaar: "Inimestena olemegi tegelikult emotsionaalsed olendid." O RLY?

ADD desktopid on nii lahedad. I love my Rocketdock. See on ilmselt nagu toa koristamisega. Kui kõik on puhas, on väga raske mingit asja suvalt kuhugi visata. Aga kui ikkagi on juba tekkinud mingi väike segadus, suureneb see hüperboolselt.

You can never kiss a girl unexpectedly, perhaps only sooner than she thought you would. Jah mul hakkavad käed värisema, kui ma seda kirjutan.

Sex is like pizza - when it's good, it's really good, but when it's bad, it's still pretty good.

Naerata ja maailm naeratab sulle vastu. Või kui mitte, siis on endal vähemalt lõbus.

Ühel tsikil on nii kole soeng, et ma ei kannata seda välja. :D

Millest meil seal loengus täna räägiti? Ma ei tea.

asjast ka

Nädalavahetus oli mul suhteliselt põne, võiks siis seda juba jagada. Teatavasti oli reedel Elmari 20. sünnipäev ja mina täitsin oma õekohust ning läksin Pärnu. Kinkida mul midagi ei olnud, tee pealt poest ostsin lisaks olemasolevale Hot Wheelsi ajakirjale juurde apelsini, kiirnuudleid ja šokolaadi. Siis asusin häälele. Too kord läks huvitaval kombel suhteliselt ebatraditsioonilisi peatusi pidi, ei olnudki tavalist Tartu-Viljandi-Pärnu laksu, vaid oli Tartu-Kõpu-Häädemeeste rist-Pärnu.

Linnas nägin empsi, šoppasime natuke, ma ostsin Ellule veel purgi konservherneid ja kingikoti ka, kuhu need asjad kõik panna, emps ostis talle 2 T-särki, ühel oli Sperman peale kirjutatud ja supemani märgi asemel oli sama kujuga sperm. Õhtul seda kätte saades oli Elmar umbes 4 minti täiesti naerukrampides. Aga jah, perekondliku peo tarvis tellisime veel steffist pitsat ja tõime Alberit vanaisa juurest ära. Ja seal ma sain ta naise käest omale ühe imekena jope ja ühe imekena villase mantli. Täiesti niisama. Materiaalne tüdruk minus on taevas. Kodus valmistasime kõik ette, siis saabus Elmar ka Paikusele ja isa läks talle järgi. Kui nad tagasi tulid, jagasime kinke, minu käest sai ta veel ühe pikale saepuruplaadi ribale tehtud "kaardi," isalt ja Liivilt ca 8 paari sokke ja ämbritäie komme.

Järgmine päev ehk praeguseks juba eile toimus meil sõpradega pidu, aga enne seda käisime Elluga veel hommikul Kilingi-Nõmmes maakilval. Olime vaieldamatult noorimad osavõtjad seal, kuid sellest hoolimata sai meie võistkond 4. koha. Oli tore. Siis tegime Kilingi-Nõmme poes peatuse, ostsime ploki õlut ja porgandit ning krõpsu ja lasime ennast koju sõidutada. Seal tuli Tarvo meile, valmistasime värki ette. Vahepeal tuli veel Riho meile, kinkis Elmarile ühe bocki, millest umbes poole mina ära jõin. Rihoga vahtisime õues natuke aega, tema kurtis, et tal on ikka veel valus, et ma lapsena temaga käima ei tahtnud hakata, tavaline teema. Rauno helistas ka ja millegipärast oli tal vaja just minuga rääkida, et saada luba sünnale tulemiseks. Jäi siis nii kokku lepitud, et nad Rihoga tulevad hiljem vb läbi. Ma jätkasin hoole ja armastusega porgandite ja õunte lõikamist, samal ajal kui Elmar Tarvo läpakas CS-i pelas. Pidi küll kartuleid ahjus tegema ja puid lõhkuma, aga ju see oli olulisem. Lõpuks said puud ka ikka lõhutud ja rahvas saabus kah. Jannu, Joel, Jeesus. Ehhee, kõik J-tähega.

Pidu oli lahe. Suht kõik kinkisid alksi, nii et puudu meil ei tulnud. Janari, vana jobu, kinkis mu lemmikalkot mu vennale, kurat küll. :D Aga ma õnneks sain ka oma osa sellest. Ja üldiselt sellest õhtust ma rohkem ei taha rääkida.

Hommikul läks kogu rahvas peale minu ja Jocko Jantsiga linna, Elmar ka. Ma olin veel natuke aega kodus ja siis viis isa mu ka teeotsa ära, et hääletama hakata. Mis läks seekord päris hästi. Sealsamas tee ääres sain u 10 minutiga peale autole, mis läks Tartusse. Aa, ja ma unustasin mainida, et eelnevast õhtust saati oli mu hääl täiesti kohutavalt ära. Nagu väga väga ära. Ja siis oli tore suhelda võõra inimesega niimoodi. Noh, omadega oli ka vastik, aga nad mõistsid vähemalt. Ehk. Igatahes olin ma siis suht kogu sõidu vait, viljandi ristist võttis veel 2 hääletajat peale, kellest üks oli mu endine paralleelklassivend. Ja sel hetkel vist tuli mul kohutav uni peale. Polnud ju öösel korralikult magada saandki õieti. Tukkusin seal toolis suht kogu ülejäänd tee maha. Sellesmõttes oli hea, et kiiresti läks. Tartus sain Pauluse kiriku juures maha, koju tulin muidugi ilge tiiruga, muidu ma poleks mina ju. Comarketist ostsin veel piima ja tomatipastat ning varsti olingi kodus. Mall tuli muidugi kohe uurima ja kui kuulis, mis mu häälega lahti on, hakkas hullult tänitama, et ma pean mütsiga käima ja sellise asja eest olen keretäie ära teenind ja mis kõik veel. Ma jällegi naeratasin ja noogutasin. Siis mingi aja pärast tuli jälle mu tuppa, tõi coldrexi mulle. Kas see nüüd ärajoodud hääle vastu aitab, on omaette küsimus, aga eks ma joon ta ära. See kammib vist isegi natuke. Minu organismi puhul.

Ja siis Elmar lubas mulle pokkerižetoonid osta! :)

Are you loving life? I'm loving life.

Täiesti pekkis, kuidas siin majas köetakse. :D Ketšupipudel seisab päev otsa laua peal ja kui õhtul sööma hakkan ja kasutada tahan, on see nii soe ja liiga rõve, et süüa.

Ja tänane mälumäng läks meil ülisitasti. Süüdistame korraldajat. See oli tõesti kahtlane, umbes pooled küsimused olid sellised, et enne viimast vihjet suht keegi ei teadnud.

Ja Määru sai lõpuks oma sünnakingi kätte, mis oli überlahe. Ma pean hakkama tihedamini külas käima. :P Nüüd siia käib see lause, et ma tahaks, et mul oleks ka selline sõber, kes selliseid kingitusi teeb. :D Oh seda irooniat selles lauses.

Ja siis mul on see nädal kooli suhtes phm läbi. Homme on kella kahest alles loeng, kuhu iseenesest polegi nii oluline minna. Mõtlesin siiski, et lähen, kuna seal ehk saan natuke paremini keskenduda ja teen mõned kodutööd ära. Ma olengi loogiline, kui te varem tähele pole pannud. Ülehomme on ka ainult itaalia keel kell neli. Nii suur kiusatus on üle lasta, saaks jälle neljapäeval juba minema siit. Aga samas see on oluline loeng. :/ No pole nii hull reede hommikul ka minna. Lähen vara magama ja ärkan ka päriselt hommikul ja lähen ka päriselt hommikul, mitte kell 3, nagu tavaliselt välja kujuneb.

Ja OMGOMG mul pole Elmarile kinki. Sünna on juba reedel. Ühe asja tegelt täna juba ostsin ära oma kahetunnise loengutevahelise pausi ajal. Ei hakka mainima, ma ei tea, kas ta käib siin lugemas või ei. Igatahes sellest ei piisa. Hilbust sain ühe ägeda RHCP märgi ka, aga seda ta ei saa, kuna see sobis mu mantli peale paremini.

Ehk võtan homme end kokku ja lähen Samelini saapaid vaatama. Jubedalt oleks vaja, kuigi ma ei tea, mis raha eest. Näitasin isale oma auklikke kirsasid, ta lubas Kaitseliidu kaudu uurida. Kui seal midagi head pole saada hetkel, ehk ulatab niisama abikäe. Ilusaid saapaid tahaks küll.

Ja ma ei saa aru, miks Siim ikka veel muga räägib. -.- Ma isegi ei tea, kas ta mu blogist teab midagi - suure tõenäosusega mitte -, aga tahaks, et teaks, siis ta saaks siit lugeda, et ma ei taha temast kuulda. :/ Isegi kui ta Alestormi kontserdil käis (that bitch!:D).

Ja siis mu tuba on kohutavalt sassis ja üldiselt peaks knopkasid ostma. Ja mulle käib nii pinda, kui inimesed sõna "random" kasutavad. Ja otsustasin tuka välja kasvatada. Ja viimane kord, kui ma kodust ära tulin, hakkas Albert nutma, kui uksest välja läksin. Ja raisk, ma kaotasin ühe legoklotsiga kõrvarõnga ära. :( Miks ma nii palju räägin?

Ja siis ma nüüd hakkan

esmaspäev

Tänane päev on päris huvitav olnud. Ja kell on alles pool 3. Vaevalt palju huvitavamaks lähebki. :P

Igatahes. Käisin kohal kahes loengus, mõlemas oli kontrolltöö. Eesti keel oli nagu ikka, lõdva randmega. Itaalia keele kohta võisite eelmisest postist lugeda, et ma väga selleks ette ei valmistund. Õnneks tegin spikrid ja sellega leidsin uue viisi oma ellu natuke adrenaliini tuua. :D Öelge mis tahate, aga see on nii hea tunne, kui õppejõud seisab phm su kõrval ja ikka pääsed puhtalt minema. Kes pole proovind, ei tea. Seda tööd ma siis vist läbi ei kuku. Ja nüüd ma kuulan bob marleyt, kuna sain omale just tema pildiga särgi. Olen loogiline, eks. :D Ja nahkmantli ostsin ka. Sellega olen päris päris rahul. Viimaselt ajal on mulle pinda hakand käima, et kõik mu riided nii lohvakad või mis iganes see sõna on. Vaevalt nüüd märgatavalt väiksemaks olen jäänud, aga millegipärast on tekkind tahtmine teistsuguseid asju kanda. :P Aga see mantel on ka natunatukene liiga suur. Sellise suhtumisega olen varsti see tsikk, kellele inimesed vaatavad järgi, et isssand, miks ta selliseid asju kannab, kui ise selline on. :D

Vabandan wall of texti pärast.