Ma ei teadnudki, et mehed võivad ka sellised bitchid olla. (Yay for passive-agressiveness!) Tõepoolest. Seni oli see üks nende vähestest eelistest naissoo ees. Aga vot mis. Tasub lootma jääda, et tegu on erandiga.

The meal is not over when I'm full, the meal is over when I hate myself.

Väike update : 32-st kolmas.

Edit: 18-st viies.

Ja viimane edit: seitsmeteistkümnendana lõppes mu tee. Seni suurim saavutus freerollil, ei kurda mitte. Otsustavas käes midagi valesti ka ei teinud. Võib-olla.

Täiesti ulme

Kell saab 4 minuti pärast 5. Hommikul. Kella 2st hakkasin freerolli mängima. Siiamaani mängin. Mingi rahalise sisseostuga turna pilet on juba kätte võidetud, mis esimesele 250-le anti. 36 mängijat 4 laual on alles, ma olen seitsmes. Ausalt öeldes tahaks magama. :D Võiks sit outi panna ja asja nii jätta, aga esimene koht saab mingi kõrgema sisseostuga turna pileti. Oh seda freerollerite rasket elu.

Ühe korra oleks peaaegu royali saanud. Kuigi sellist asja olemas pole.

Šveitsis ei ole lubatud live pokkerimängud. Minu hinnang langes meeletult.

Outside but pressed right up against the box

Big Bang Theory teeb mind nii õnnelikuks. Kõigest muust hoolimata. Noh või on see midagi muud. Igatahes on kena.

I'm in love

Kell on alles 2 ja juba on tore päev

Tänane hommik oli vist küll selle aasta jooksul parim. Enesetunde poolest. Lõin kell pool 8 plaks silmad lahti ja mõtlesin, et nüüd olen küll sisse maganud, nii puhanud tunne oli. Aga vaatasin kella ja äratuseni oli pool tundi aega. Sain mõnuleda veel. Eilsest haigusest polnud enam jälgegi.

Koolis oli ka talutav, et midagi erilist. Mõtlesin, et võtan sellise asja ette, et teen iga päev vähemalt ühe asja teistmoodi, kui tavaliselt. Et oleks põnevam. Täna ostsin tavalise burksi, aga ei lasknud soojaks teha. Väga värskendav kogemus. Ja sealsamas burksipoes juhtus ka huvitav kokkusattumus. Tegelt küll mitte nii väga huvitav. Igatahes vahtisin järjekorras ja silmasin leti peal cherry passioni maitselist tic taci. Siis mul tuli meelde, et mul on kodus ka neid ju ja et olin kaugele sahtlipõhja ära peitnud, et nad mälumänguni säiliks, kuna pidin Maaritile maitsta viima. See oli vist küll eelmiseks või üleelmiseks mälumänguks, aga vähemalt nüüd tuli meelde. Kui ma seal letil poleks näind seda, olekski igaveseks ununenud. Vot kui tore lugu.

Ja ellujäämisinstinktiga on mul ka kõik korras, nagu paarkümmend minutit tagasi selgus. Olin oma mõtetes ja kõndisin kahele poole vaatamata teele. Tavaliselt ei tee ma seda mitte kunagi. (Teadagi mis mõjub vahel ka negatiivselt.) Igatahes, autole ette kõndisin, ta oli küll enam-vähem turvalises kauguses, et nii kui märkasin, jooksin vut-vut kohe ära teelt, mitte ei jäänud ehmunult keset teed seisma, nagu olen mõne teise inimese puhul tähele pannud.

Nii meeletult põnev päev oligi. Ja kell on alles kaks.

Esiteks on täna Erlel sünnipäev, aga ma püüan ennast tema eest peita, sest mul pole kingitust. :D Varsti ehk voldin mingi ägeda asja. Jeee, super kingitus eks. Aga noh, minulik.

Kooli täna vist kuidagi ei jõua. Hommikul ärkasin tund aega enne äratust selle peale, et kõht valutas ja jubedalt iiveldama ajas. Ja ägisesin kuidagi kuni äratuseni ära, aga parem ei hakkand mitte. Nõme lugu küll. Kool on iseenesest tore.

Kodus käia oli väga tore. Külastasime Elmari ja Jannu vande andmist Tallinnas ja käisime Paides tädi Enel külas. Tegid pulmadega seoses mingeid värke seal. Avaldusi. Seal olid looomad, kass ja koer, nii mõnus oli. Tahan omale ka looma. :( Praegu pean piirduma potilillega. Kurdan talle küll oma muresid, aga ma kahtlustan, et ta ei kuula. Igatahes. :D Koduskodus oli ka mõõdukalt tore. Kuigi Albert on avastanud, et minu otsas turnimine on väga lõbus tegevus. Minugipoolest, aga ta veetis ikka väga palju aega mu süles või seljas. Nii kui ära panin, ronis tagasi.

Ja Elmar tuli laupäeval ka koju. Ta on kõhnemaks jäänud, mul on hea meel. Käed on ka vaikselt käe kuju võtma hakanud, nagu ta ise tabavalt ütles. Tundub, et see värk seal teeb talle head ikka. Kolmapäeval läheb tagasi. Nooremallohvitserikursus, jei. Ise ka üllatus, et ta sinna sai. Kena ju.

Viimasel ajal on mu sõnavara kuidagi väga kesiseks jäänud. Peaks vist rohkem kirjutama. Või just vähem. Või rohkem lugema. Kõigepealt mängin pokkerit.

Olla on palju parem

Leppisin sellega, et vahel on Kiisud ka nõmedad, aga sellegipoolest on nad Kiisud edasi. :) Väga hea tunne. Nii see käis, eksju? Parem oleks.

kõik võivad põlema panna ennast

Üllatasin just ennast sellega, kui armukade inimene ma olla suudan. Aga no kurat. Ma ei või. Või ei tea. Või mida fakki üldse? Enam ei saa midagi aru. Aga nii väga tahaks.

Nägin unes, et ema kinkis mulle 30 Secondst to Marsi kontserdipiletid. Kurat küll. :D Ei tegelt otsustasin juba, et ma ikka ei taha minna. Aga unes olin küll nii väga rõõmus.

:O ja ma leidsin "Haunted-i" audiobooki. Väga hull. Ja see on isegi täitsa hea kvaliteedi ja näitlejatega.

Mul on paha tuju ja minge kõik perse.

Ma vist kunagi mingis varasemas postituses olen sellest juba rääkinud, aga kuna teema on jälle aktuaalseks saanud, siis miks mitte end korrata. Mulle nii meeldib see tunne, kui sulle keegi meeldib ja siis õpid teda järjest rohkem tundma ja seda vähem ta sulle meeldib. Kuidagi nii vabastav. Eriti kui asi on niigi "never meant to be." Tegelikult küll ainult siis. :D Noh igatahes. See on tore.

Ja ma sain eile esimest korda oma chipidega pokkerit mängida. See oli ka väga tore. Tegin kolmele mehele ja ühele päris algajale ära. Saavutus missugune. Ei tegelt mul on hea meel, et Maidule koha kätte sain näidata, ta arvab natuke liiga palju endast. :P Kui seda koha kätte näitamiseks saab nimetada, et ma ta ühe käega phm täitsa tühjaks tõmbasin, nii et üks big blind jäi järgi, ja siis mingi 3-4 korda teda duubeldasin. Mis seal ikka. Kokkuvõttes oli tore pidu. Isegi kui ma ei joonud. Tegelt vist eriti kuna ma ei joonud. Naljakas on vaadata purjus inimesi. Kodutee on kainena alati pikem, see on ainult nõme.

Üldiselt tahaks Pärnusse.

Mõtlesin just , et ma vist ikka ei taha 30stm kontserdile minna. Kui unustame hetkeks selle, et niikuinii vist ei saakski, siis on mõned asjad veel. See on kinnine ruum ja seal on palju inimesi, kellest suure tõenäosusega enamus on tüütud ja nii palju kui ma selliste tähtsate vendade kontsertide lavaesiseid näinud olen, siis sinna väga lähedale mingit pidi ei pääse, vaid "eesreas" olles vahid phm mingile turvale näkku ja oled siis seal rõõmus. Võib-olla mõtlen seda enda lohutuseks. Aga mis siis.

Täna on päris haigelt hea ilm. Peab õue minema. Kuigi ei viitsi. Äkki viin taara ära. Tegelt on täiesti masendav, et mul on kadunud ära harjumus teha midagi, mis ei ole arvutiekraani vahtimine. Mõtlesin eile lugeda, käisin natuke toas ringi, hakkas imelik, et arvutiga ei tee midagi, panin filmi käima. Peaks vist midagi ette võtma selle probleemiga.

Kohe panen blogi aadressi facebooki, sissesaalivate inimmasside tõttu jookseb bloggeri server kokku.

Muidu hakkan vaikselt terveks saama ja käisin just Maariti juures. Oli tore. Valima vist siis seekord ei jõua. Kahju.

Nüüd tulevad köhides kurgust samasugused asjad, mis nuusates ninast. Nii kena. Liialdamata ütlen, et ajab oksele. Täna siis jälle koolivaba päev. Pole sellest mingit rõõmu. Aga häält ei tule piiksugi suust välja, mis teha.

Mulle ei meeldi oma naabreid kohata, sest suure tõenäosusega on nad mind alasti näinud.