Ma vist kunagi mingis varasemas postituses olen sellest juba rääkinud, aga kuna teema on jälle aktuaalseks saanud, siis miks mitte end korrata. Mulle nii meeldib see tunne, kui sulle keegi meeldib ja siis õpid teda järjest rohkem tundma ja seda vähem ta sulle meeldib. Kuidagi nii vabastav. Eriti kui asi on niigi "never meant to be." Tegelikult küll ainult siis. :D Noh igatahes. See on tore.

Ja ma sain eile esimest korda oma chipidega pokkerit mängida. See oli ka väga tore. Tegin kolmele mehele ja ühele päris algajale ära. Saavutus missugune. Ei tegelt mul on hea meel, et Maidule koha kätte sain näidata, ta arvab natuke liiga palju endast. :P Kui seda koha kätte näitamiseks saab nimetada, et ma ta ühe käega phm täitsa tühjaks tõmbasin, nii et üks big blind jäi järgi, ja siis mingi 3-4 korda teda duubeldasin. Mis seal ikka. Kokkuvõttes oli tore pidu. Isegi kui ma ei joonud. Tegelt vist eriti kuna ma ei joonud. Naljakas on vaadata purjus inimesi. Kodutee on kainena alati pikem, see on ainult nõme.

Üldiselt tahaks Pärnusse.