Vaatan söömise kõrvale alati That 70's Show'd. Huvitav, kui kaua aega võtab, et Pavlovi refleks välja areneks. Nii kui seda kuskil näen, läheb kõht tühjaks.
Sellega tuleb meelde, kuidas üks tüüp kirjutas kuskil, et nad gf-ga kuulasid kogu aeg mingit kindlat plaati, kui ühte asja tegid. Ja siis kui kuskil mujal seda kuulis, oli instaboner. Huvitav mõte ju iseenesest.

Itti tuleb ühtejutti

Emma ütleb:
*there's plenty of fish in the pond
Sõber ütleb:
*jah aga nad on kõik siukesed räimed raisk

also

Sõber ütleb:
*miks mulle tundub et kõik tänapäeva suhted on salasuhted :P

Ta võiks ajakirjanikuks vms hakata.

Mu lemmikinimene maailmas! http://facebook.com/profile.php?=73322363

Tegelt pole midagi öelda, aga igav on. Rebz ka muga ei räägi, vaatab Titanicut. Mul käib ka taustaks, aga kaua seda Leonardot ikka vahtida jõuab.

Ma ei tea ikka veel täpsemalt, mis aastavahetusel saab. Midagi ägedat vist.

Just saabusid külalised. Liivi sõbranna keegi. Äkki saame siis varsti seda kooki ka süüa, mis ma juba ammu küpsetasin.

Mis ma veel räägin? Külm on. Jube külm. Elmar läks ööseks empsi juurde. Niisiis on igav ka.

Okei aitab. Tõesti ei ime sõrmedest enam midagi välja. Head aega.

Kohtusin täna oma unelmate mehega. Unes. -.-

Mul on hobi

Kõik kindlasti teavad kirjutamata reeglit sellest, kui satud tänaval kellegi võõraga kõrvuti kõndima. Üks teist kiirendab ja teine aeglustab. See lihtsalt on nii. Aga mulle meeldib inimestega sama tempot hoida, käia just nende selja taga. Just nii lähedal, et päris seljas ei ela, aga mitte nii kaugel, et see juhuslik tunduks. Põhimõtteliselt jätan sellise vastiku creeperi mulje. Tavaliselt inimesed ei pane eriti tähele või meie teed lähevad lihtsalt liiga vara lahku. Aga ükspäev ma tulin koolist koju ja juba kodust päris kaugel sattusin kõrvuti käima ühe väikese tüdrukuga. Alguses mulle ei tulnud see trikk meeldegi, aga siis ta ise noris seda. Olin temast pisut eespool, ta jooksis must natuke maad mööda ja kõndis edasi. Ma siis hakkasin ka kiirendama. Ta sai aru, et on jamas, aeglustas. Aga ma ei läinud mööda tast, aeglustasin ka. Ei vaadanud tema poole ka mitte, vahtisin ringi lihtsalt ja ajasin oma asja. Selle aja peale oleks igaühel juba imelik hakanud. Plika jäi seisma. Mul ei jäänud muud üle kui mööda minna. Aga sellega polnud nali ammugi läbi. Siis olime juba Vikerkaare tänavale jõudnud. Tüdruk must enam mööda minna ei julgenud, tahtis tahapoole jääda. Ma aga hakkasin järjest aeglasemini ja aeglasemini kõndima. Raske oli naeru tagasi hoida, sellist rõõmu tundsin väikse lapse mindfuckimisest. Lõpuks ma juba põhimõtteliselt lonkisin ja tema oli mul ikka selja taga. Hakkasin juba korraks mõtlema, et äkki see on Bilbo lapselaps ja me lähme samasse kohta. See oleks eri magus olnud. Aga kui koduni jõudsin, läks ta siiski edasi, nüüd juba palju kiiremal sammul. Keerasin ukse peal ringi veel korra, ta vahtis pikalt mind veel, kui minema kõndis. Kordaläinud päev. The end.

Suitsuandur on tegelt vist ikka päris vajalik asi. Juba teist korda pean nägema pilti, et meie maja on paksu suitsu täis. See kord õnneks läks paremini kui eelmine. Aga sellise asja peale üles ärgata, kui korra juba taolist asja on kogetud, on päris õudne ikka. Hetkeks käis peast läbi, et mida kaasa peaks haarama hakkama. Nüüd on kõik vist juba kontrolli alla. Aga jah, kui ma siin istusin ja kirjutasin seda, sõitis Tarvo juurest kiirabi minema. Jõhkeeeer. Ta käis mandliopil, ilmselt juhtus jälle midagi. Kui jube.

Sain bikiinid omale täna. Uujee.

Tundub, et ainult mina pole laisaks jäänud. Seda on ka inimesed, kelle blogisid mulle meeldib lugeda. Või on elu lihtsalt igavaks muutund. Samas nagu juuresolevalt pildilt näha, ei takista see minu blogimist.

Jõudsin siis kah lõpuks jõuluks koju. Siin on päris mõnus. Nii palju antakse süüa. Kui jõulud läbi on, ei olegi vaja Tartusse hääletada, saan veereda. Äge asi on veel see, et neil on siia see kaabel tekkinud, mille abil telekast saab monitor. Väga lõbus. Mängisin wormsi ja pokkerit ja minesweeperit ja vaatasin filme ja pornot ja igast asju suure ekraani pealt, päris tuus. Nägemisele ehk mõjub natuke halvasti, aga trükkimisele see-eest päris hästi. Üldse ei vaata enam klaviatuuri peale. Ja ma tahtsin veel masinakirja kursust võtta. Polegi vaja sellist asja. :D Fa fa.

Täna olen üksi kodus, idee järgi peaks Albert ka olema, aga lapsehoidja pole ikka veel teda toonud. Vaikselt on kahtlane juba. Kaheksast on tal uneaeg ja kell on 3 minuti pärast kaheksa. See oleks lapsehoidjast küll väga nutikas, kui ta Alberti ööseks enda juurde jätaks ja selle eest ka raha küsiks. :D Ei aga oli kokku lepitud, küll varsti tulevad. Siis tal on raudselt kõht ka tühi, sest see lapsehoidja pidi mingi taimetoitlane olema, kes aint mingit paska sööb. Oeh jah. Mis seal ikka. Saan hakkama. Nagu kõigega.

Siiamaani on lootus, et keegi mulle jõuludeks voodi kingib.

Tarvo on haiglas, loodetavasti on kõik korras. Täna-homme pidi koju saama. Netis pole näha olnud. Natuke muretsen.

Mulle tuli meelde, et neil on siin jäätist. Niisiis head aega.

Miks ma peaksin tahtma lisada oma tööandjat facebookis sõbraks?

Üks asi oli veel

Meil oli vana klassiga jõulupidu. Ja Riin ütles mulle midagi nii ilusat. :D Tsiteerin: "Kuule kas sa käid kuskil trennis? Nii kokku oled kuivanud." See oli küll hästi mõeldud, mis siis, et sellise sõnastusega. :D Niisiis on see tõsi, mitte ainult mu enda peas.

Mis toimub?

Mul tulevad vahepeal mingid normaalsushood peale, see on päris imelik. Vahel panen lampi arvuti kinni (kaane, välja muidugi ei lülita, see oleks liig) ja hakkan raamaturiiulis sorama, koristama, niisama oma asju organiseerima. Vahel vaatan peeglisse ja mõtlen, et tegelt ma olen ilma meigita ka päris kena. Vahel teen mõne koduse töö mitu päeva enne viimast tähtaega ära. Vahel kohtan mõnda huvitavat inimest ja teen lampi tutvust (on the interwebs muidugi, päriselus oleks liig). Vahel olen täiesti võõraste vastu kena, isegi kui nad samaga ei vasta.

Ma seekord seda kohta ei tee siia, et vabandan nii pika pausi pärast kirjutamises. Võiks tuua põhjuseks kiired ajad koolis, aga me kõik teame, et see pole tõsi. Olen lihtsalt laisk. Kui just parajasti normaalne ei ole.