Funny story

Käisin mina eile mingil Oriflame'i üritusel, kuhu Aino kutsus. Pakuti mingit piimakokteili, mis ei olnud tegelikult väga hea, ja räägiti vahvat keskealiste naise ajupestud juttu. See selleks. Sealt anti kaasa proovipakke mingi vitamiinikuuri katsetamiseks. Üks pakike - ühe päeva kogus. Ja seal sees oli neli tabletti. Okei, 3 kapslit ja üks tablett. Aga ikkagi. Neli. Räägiti, et see on täitsa hädavajalik asi ja mis mõttes me kõik ei söögi neid veel. Võtsin ma selle pakikese (õigemini kolm) siis koju kaasa, aga hetkekski polnud mõttes manustama hakata neid. Phm tegin pakid lahti, nuusutasin neid - väga rõve muide -, ja viskasin minema. Väikese erandiga. Ühe kollaka ja ühe tumelilla kapsli jätsin alles. For science. Mulle on alati meeldinud neid puruks torkida. Seekord oli see väga halb mõte. Esimesena võtsin ette kollaka kapsli. Ei tulnud pähe, et sealt võiks midagi välja pritsima hakata. Aga ennäe imet, käed olid kõik täis mingit asja, mis lõhnas nagu surnud kala. Kalamaksaõli, ma eeldan. Väga rõve igatahes. Järgmise kapsliga olin juba targem ja läksin kraanikausi kohale toimetama. Tegin sellele väikse augu sisse ja vaatasin, mis sealt välja tuleb. Tuli mingi tume vedelik, mis veega kokkupuutel lahustus ja muutus heledamaks, oranžikaks. Vot nüüd läheb asi huvitavaks. Viskasin selle ümbrise või mis iganes läbipaistev asi sellest järgi jäi, minema. Ja mida ma näen. Kogu kraanikauss on kattunud oranži kihiga. Ja ma veetsin 10 minutit seda küürides, et lõpuks puhtaks saada. Väääga raskesti tuli maha. Ma teiste kohta ei tea öelda, aga ise küll sellist asja sisse ei tahaks süüa, mis juba keraamilisele kraanikausile niimoodi mõjub. Mis ta mu sees siis veel tegema hakkab? Vot selline vahva seiklus oli mul hetk tagasi.