Sünna oli ülituus. Kõik hakkas muidugi nagu ikka, äratati lauluga, küünlad ja plapla ja mulle kingiti sussid ja miski lillevärk. Ja siis ma läksin linna ja ostsin toredaid asju omale. Ja siis ma nägin Ristot, aga ainult korraks, sest pidin empsiga kokku saama. Ja siis ta saatis mu empsile bussi vastu ja siis ma ja emps läksime tema juurde. Sinna pole tegelikult üldse nii pikk maa. Ja siis seal natuke chillisime, ta mees kinkis mulle kanepimaitselise jäätee. Siis viisime nende auto kummivahetusse ja me empsiga käisime mööblipoes seni. Väga mugavad diivanid olid. Siis ma läksin isa ja Liivi ja Kristiina ja tema imeliku nimega lapsega ujuma. Siis läksin Kahte Paari Rebzu mängu vaatama, mis juba läbi oli? Siis seal mängisime ja ma feilisin ja sain möliseda selle eest. Ja siis läksime viina jooma ja mu kanepimaitseline jäätee sai ka laiali jagatud. Teiste arust ei olnud sellel mingit erilist kanepimaitset juures. Aga mina üldse ei tea. Ja naljakas on see, et siis ma magasin palju palju paremini kui tavaliselt niimoodi. Ja hommikul läksin empsi ja Arxiga meile ja nad said uue pesumasina omale ja selline tore sünnipäev oligi. Seekord pidu ei olnud.

Ja täna käisin Maaritiga uisutamas ja jäätist söömas. Mul on nii hea meel, et ta elus on :)

Ma nii väga igatsen Maaritit. Nii palju asju on vaja rääkida ja arutada, ma ei saa üksi nendega hakkama :D Varsti on endashoitud info üledoos.

Probleem või defekt või funktsioneerimishäire või ükskõik, kuidas seda nimetada, on ikka veel alles. Hakkab muret tegema. Arsti juurde just sellise asjaga ei lähe. :D

Täna olen Albertiga kahekesi, ta vanemad on Tallinnas ja mul on homme sünnipäev. Tuleb vist üks üksikuimaid, mis seni olnud on. Keegi mulle külla ei tule, isegi vanaisa mitte, rääkimata siis sõpradest. Jeeee

Appi mul on üks nii nõme, kuid samas suht tõsine mure, aga see on nii isiklik, et mitte kellegi poole pole pöörduda sellega. Loodan väga, et läheb üle. Muidu oleks väga halb.

Ooehh.

Koristan oma tuba siin vanadest asjadest tühjaks ja leian igast imelikke asju. Halenaljakad päevikud, mis kooli ajal kirjutand olen, on kõige hullemad. Phm elu keerles ümber alkoholi ja poiste, millest ühega olid mul tegelikult väga lähedased suhted, aga teisega vaid mu peas. :D Aga noh, selles mõttes pole vahepeal palju muutunud.

Kes mulle sünnipäevaks massaaži kingib? Jubedalt oleks vaja.

Mis minuga on?

Väga imelik. Viimase kahe päeva jooksul olen tahtmatult suutnud kaks lähedast inimest välja vihastada. Ja ühel korral lausa nii, et ei öelnud midagi halba, vaid andsin mõista, et oleks selle ütlemiseks võimeline, kui tahaks. Täiesti arusaamatu.

Ma ei ole nii ammu ühtegi toredat inimest näind, et paha hakkab. Korrutan muudkui endale, et ei saa kuhugi minna, ei saa midagi teha, sest kogu aeg peab õppima. Aga kas ma seda ka teen? Enamiku ajast mitte. Nüüd mul oli kahe eksami vahepeal kaks päeva (üks neist tänane, aga see on juba korstnasse kirjutatud), kui otseselt ei olnud midagi vaja teha. Ja ma ka muidugi ei teinud. Oleks igast asju võind korda saata. Täna heal juhul vean end poodi korra, aga see pole ka väga tõenäoline.

Ja siis mul tuli meelde, et see kuu on veel sünnipäev ka. Ei tea, mis sellest üldse saab. Siin Tartus mul kuskil pidada ei ole. Vaskrääma vaevalt keegi tulla viitsib. Ja siis on veel see probleem, et keda kutsuda. Kuigi ma arvan, et selle ühe koha pealt ei ole sellega enam mingit küsimust. Mul siin...pea on natuke teistmoodi töötama hakanud vahepeal ja osad asjad paika pannud. Äkki kutsun paar paremat kiisut kojukoju ja teeme midagi. Või kui kõik on Tartus, lähme välja vms..eks siis näis. Tahaks uisutada, tuli praegu meelde. No vaatame.

Osad Full Tildi vennad on ikka erilised, ma ei või. "Omgomg mul on kaks ühest mastist kaarti, mis siis et nad 3 ja 10 on, ALLLL INN MOTHERFUCKERS!!!"

Kaua ei kannata seda välja enam. Samas teoreetiliselt peaks 21-aastaseks saamiseni ootama. Shite. Keeruline.

woop woop

See on mu selle blogi sajas postitus. Peaks siis midagi ägedat ja tähendusrikast kirjutama siia? Kahju küll. See värk, millega ma mõnda aega juba tegelend olen, on siiski veel valmimisjärgus.

Täna on üldiselt hea päev olnud. Tegin tänase, homse ja ülehomse kodutöö ära. Iseasi, kas sellest eksamil midagi kasu üldse on. Tähtaeg oli kuskil oktoobris ja teised on selle juba parandatult tagasi saanud ja esitavad eksamiks vigade paranduse. Oh yay. Just praegu mulle jõudis kohale, et on täiesti olemas võimalus, et Miliste mu sellepärast läbi kukutab. St oleks imelik, kui ta seda ei teeks.

Vot siis. Hakkasin kirjutama, kui tore täna on olnud ja pampampamm kõik pöördus ümber. Ei siiski. Mind ei koti, nagu alati. Mängisin täna üle pika aja Full Tildis ja see läks ka päris hästi. Vaatasin The Illusionisti just. Väga. Hea. Film. Ja kui ma seda veel mainind pole, siis Edward Norton ainus mainimistväärt Edward maailmas.

Veel põnevaid tegemisi tänasest päevast: pesin pesu, tegin süüa. Alguses tegin arvestusega, et kaheks päevaks jätkub, aga ups, otsa sai. Päris mitu päeva polnud enne tänast köögis käinud. Enne mõtlesin seda ka, et huvitav, mitu päeva ma õues pole käinud. Aga enne ei tahaks seda mainida, kui number natuke suuremaks kasvab. Kui kasvab.

Elmar on viimasel ajal suht iga päev helistanud. Neil on seal vist päris lõbus. Ise ka imestab, et neile nii palju helistamisaega antakse. Telefonid pidavat kõik ühte kilekotti korjatama ja siis lubatud ajal uuesti laiali jagatama. Kujutan ette, kui tore nüüd kõigil ülioriginaalsete ja ainulaadsete iPhone'idega vendadel on. Janariga olevat nad eraldi rühma pandud, nii et nad eriti ei suhtle vist. Ehk ongi parem, saavad uusi sõpru.

Jõulutuled on mul ikka veel üleval. Nad on kokku võib-olla viiel päeval põlenud üldse. Mõnusa disko tekitavad küll siia, neil muud režiimi kui vilkumine pole. Jõululaupäeval tulime Elmariga siia, siis alles panin üles. Ja siis läksime ju ära üldse. Pärast uut aastat paar päeva olen põletand jah. Bilbo pidas vajalikuks tulla ütlema, et ma ööseks ikka välja lülitaks need, muidu lähevad kardinad põlema. Eks ta ole.

Nüüd on Maaritil selle jutu lugemiseks kulunud 2 minutit ja minul selle kirjutamiseks 10. Mis seal ikka. Hakkan Gleed vaatama ja loodan, et sellest piisab :) Adios.

Selline vahva päev oli, et hommikul käisin eksamil ja siis läksin oma ammulubatud kaltsukatuurile. Tegelt oli uusi pükse vaja (yeah I know, aga ma pole veel loobunud mugavate otsimisest), aga koju tulles olid mu maisele varale lisandunud saapad, kampsun, kaks T-särki ning rahakott. :) Tüüpiline mina. Ja ühes poes tundsin end diskrimineerituna ka. See nimetas end kasutatud riiete poeks, aga enamik asju olid uued ja siltidegagi veel. Igatahes oli seal üliarmas pesuvalik. Ja üle mõistuse odav. Aga kõigi eksemplaride puhul oli valida ainult kahe suuruse vahelt: C või DD. No aitäh. Just olin jõudnud rõõmustada, et olen jõudnud natuke levinumasse suurusnumbrisse, aga ikka saan niimoodi üle. Valus lausa oli neid sinna jätta.

Funny story

Käisin mina eile mingil Oriflame'i üritusel, kuhu Aino kutsus. Pakuti mingit piimakokteili, mis ei olnud tegelikult väga hea, ja räägiti vahvat keskealiste naise ajupestud juttu. See selleks. Sealt anti kaasa proovipakke mingi vitamiinikuuri katsetamiseks. Üks pakike - ühe päeva kogus. Ja seal sees oli neli tabletti. Okei, 3 kapslit ja üks tablett. Aga ikkagi. Neli. Räägiti, et see on täitsa hädavajalik asi ja mis mõttes me kõik ei söögi neid veel. Võtsin ma selle pakikese (õigemini kolm) siis koju kaasa, aga hetkekski polnud mõttes manustama hakata neid. Phm tegin pakid lahti, nuusutasin neid - väga rõve muide -, ja viskasin minema. Väikese erandiga. Ühe kollaka ja ühe tumelilla kapsli jätsin alles. For science. Mulle on alati meeldinud neid puruks torkida. Seekord oli see väga halb mõte. Esimesena võtsin ette kollaka kapsli. Ei tulnud pähe, et sealt võiks midagi välja pritsima hakata. Aga ennäe imet, käed olid kõik täis mingit asja, mis lõhnas nagu surnud kala. Kalamaksaõli, ma eeldan. Väga rõve igatahes. Järgmise kapsliga olin juba targem ja läksin kraanikausi kohale toimetama. Tegin sellele väikse augu sisse ja vaatasin, mis sealt välja tuleb. Tuli mingi tume vedelik, mis veega kokkupuutel lahustus ja muutus heledamaks, oranžikaks. Vot nüüd läheb asi huvitavaks. Viskasin selle ümbrise või mis iganes läbipaistev asi sellest järgi jäi, minema. Ja mida ma näen. Kogu kraanikauss on kattunud oranži kihiga. Ja ma veetsin 10 minutit seda küürides, et lõpuks puhtaks saada. Väääga raskesti tuli maha. Ma teiste kohta ei tea öelda, aga ise küll sellist asja sisse ei tahaks süüa, mis juba keraamilisele kraanikausile niimoodi mõjub. Mis ta mu sees siis veel tegema hakkab? Vot selline vahva seiklus oli mul hetk tagasi.

Kompenseerimaks Vikerkaare tänava ignoreerimist viimastel nädalatel, käis lumesahk siin täna kaks korda. Ehk saab homme isegi kuhugi minna. Tegelt tuleb tõsine õppimispäev. Kuigi vaevalt enne lõunat üles saan. Täna läks pikale. Ma isegi ei tea, miks neid kuradi energiajooke joon. Paraku on see nii ja mu ülitundlikkus nende suhtes pole ka üle läinu. Kell hakkab 4 saama, väänan ikka voodisse minema end. Viimased kaks tundi pole niikuinii koolitöö poole vaadanudki.

Peace out.

Täna on ilus päev

Euroopa muinaskultuuride eksamiks õppimine on üsna lõbus. Katkend materjalist:

Maailma vanimaks muusikariistaks peetakse 1995. aastal Idrijca orust Lääne-Sloveenias leitud pilli.

Arvati, et sellesse on augud puurinud neandertallane, aga uuemad spekulatsioonid lubavad uskuda,

et karu on lihtsalt seda hammustanud.

Sellised need meie teadmised siis ongi.

Kehamassiindeksi järgi olen normaalkaalus. Mission accomplished.

Mul on uus lemmikjook - Jägermeister Starteriga. Nimetagem seda Startermeisteriks.

Huvitav, kuidas Bilbole mu uued ruumikujunduselemendid meeldivad...

Appi tõttab stiilne Emma!

Jep, ma sain Doc Martensid omale. Aga need pole need.

Uus uus uus

Aastvahetus ja kõik see värk oli väga tore. Väga väga tore lausa. Täitsa kurb on kuskilt nii-nii heast tulla ära siia, kus mul nägu täis sõimatakse ja kõike, mis mulle oluline on, maatasa tehakse. Isa vist millestki sai nüüd natuke aru. Ta on enne ka seda teinud, et kui ma mingi jama keeran, siis õiendab ja heidab ette, aga kui tuleb välja, et mul mingi teema on asjaga seotud, siis tõmbab kohe tagasi. :P Küsis, et kas ma käin seda pokkerit pigem nende pokkerimängijate pärast mängimas kui mängu enda pärast. Tegin pokerface-i (harhar) ja ütlesin, et nii ühte kui teist. Kohe rahunes maha ja hakkas hoopis teistmoodi seletama, et on ikka vaja aru saada ja mõelda, mis on kui oluline ja selliseid asju. Muuseas avastasin, et mul vist on ikka süda. Samal teemal rääkisime isaga ja ma üritasin talle selgeks teha, et ma niigi harva näen mõnda inimest ja ta võiks aru saada. Ja siis keegi hakkas sibulaid hakkima lihtsalt lampi. See oli nii imelik.

Muul teemal: just mõtlesin, et filmides on massaažid alati sellised näppimised ja silitamised, mitte sellised, nagu olema peaks. Lihtsalt väike tähelepanek .

Ma saan homme omale vb Doc Martensid.

Kas pole imelik, kui sul tekib tunne, et oled ainus inimene, kes ei arva, et sa mingi inimesega käid? Yeah. Minu arust on päris imelik.

Ma ei tea, mis teema on, aga tänane post tuli millegipärast selline imelik. Mul pea ei tööta veel normaalselt. Ei ole vaja hommikuti viina juua.

Palju õnne ka kõigile.