Uni oli muidu lahe. Seal oli mingi suur ühikas, kuhu juhuslikult suht kõik mu tuttavad elama läksid. No mitte kõik, aga paljud. Osad on mul veel meeles. Näiteks oli seal Elmar. Tal oli kahe peale kellegagi mingi ilgelt väike tuba. Siis olid lampi Tarvo vennad. Neile ma paigaldasin suitsuanduri mingil põhjusel. Ja kõige ägedam oli Ellin. Tema toa ukseni viis mingi eraldi metallist trepp ja kui uks lahti teha, siis see oli suuurel rõdul, kõikjal olid lamamistoolid, isegi voodi oli seal rõdul. Kõik imestasime, kuidas ta selle ära on teeninud. Tema toa ukse peal oli lisaks numbrile ta nimi ka veel.
Noh, unes oli see muidugi palju lahedam kui siit praegu lugeda. Aga eks nendega ongi nii.
Eile ma unustasin ühe mõtte siia kirjutada. Kas pole imelik, kui sa hakkad mingi inimesega rääkides ennast järjest mugavamalt tundma, siis paratamatult viib see selleni, et sa hakkad talle mingit mõttetut paska ajama? Vähemalt minuga on see alatasa nii. Palun kõigilt vabandust. :D
No comments:
Post a Comment