kulnde kuu

Täi es ti pers ses. Väga kaua pole ennast nii sitasti tundnud. Üldse niimoodi. Kas see tunne mu kõhus on magamatusest, näljast või millestki muust? Igatahes ma loodan, et kõik saab korda ja pole nii hull, kui ma omale ette kujutan. Ainult halb see tunne ka pole. Kaks ekstreemi vahelduvad väga kiiresti.

Igatahes ma tahtsin tänasest päevast ka rääkida, mis oli mõneti huvitav. Kell pool 9 hakkasin Sindist koju väntama, selline tunne oli, et ratta kummid on tühjad. Mitte ei läinud edasi. Kontrollisin korduvalt, täitsa täis olid. Ilmselt siis magamatusest või stressist vms olin väga kurnatud. Muide, ma avastasin juba eile, et Sindi pole üldse nii kaugel, kui ma mäletasin. Kui jätta välja veel need üleliigsed tiirutamised õige koha otsinguil, on ikka väga väike maa. Niisiis. Jõudsin mina umbes tund aega hiljem koju. Nii kui arvuti taha olin istunud, paistis silmanurgast mulle lipik, mille peal oli kirjas, et mul on täna kell 14.20 töötukassas konsultatsioon vms. Ajee. Õnneks läks Liivi Albertiga Paikusele arsti juurde ja ma sain nendega Paikusele. Palju varem kui vaja.

Sõisin linna, põnev põnev. Käisin raamatukogus, lugesin koomikseid, helistasin Ristole, ta ei võtnud vastu, jalutasin linna, nägin Ristot, käisime rannas, nägime Märti, läksime koos töötukassasse, mina lõpetasin oma töötuse ära, läksime brackmani, Märt läks ära, me hakkasime pokkerit mängima, tulid Matiko ja Kaja, me mängisime pokkerit edasi ja plärasime niisama, Mati ja Kaja läksid ära, tulid Elmar ja Mirell, mängisime neljakesi pokkerit, mina sain Risto käest pähe (kurb päev), hakkas vihma sadama, olime puu all, Elmar ja Mirell lahkusid, me vahtisime niisama edasi, läksime Ritale külla, Risto saatis mu bussile, ootasin Paikusel isa pool tundi, vsjo. Siin ma olen. Rebz tegi blogi. See on lahe.