Tundub, et ainult mina pole laisaks jäänud. Seda on ka inimesed, kelle blogisid mulle meeldib lugeda. Või on elu lihtsalt igavaks muutund. Samas nagu juuresolevalt pildilt näha, ei takista see minu blogimist.

Jõudsin siis kah lõpuks jõuluks koju. Siin on päris mõnus. Nii palju antakse süüa. Kui jõulud läbi on, ei olegi vaja Tartusse hääletada, saan veereda. Äge asi on veel see, et neil on siia see kaabel tekkinud, mille abil telekast saab monitor. Väga lõbus. Mängisin wormsi ja pokkerit ja minesweeperit ja vaatasin filme ja pornot ja igast asju suure ekraani pealt, päris tuus. Nägemisele ehk mõjub natuke halvasti, aga trükkimisele see-eest päris hästi. Üldse ei vaata enam klaviatuuri peale. Ja ma tahtsin veel masinakirja kursust võtta. Polegi vaja sellist asja. :D Fa fa.

Täna olen üksi kodus, idee järgi peaks Albert ka olema, aga lapsehoidja pole ikka veel teda toonud. Vaikselt on kahtlane juba. Kaheksast on tal uneaeg ja kell on 3 minuti pärast kaheksa. See oleks lapsehoidjast küll väga nutikas, kui ta Alberti ööseks enda juurde jätaks ja selle eest ka raha küsiks. :D Ei aga oli kokku lepitud, küll varsti tulevad. Siis tal on raudselt kõht ka tühi, sest see lapsehoidja pidi mingi taimetoitlane olema, kes aint mingit paska sööb. Oeh jah. Mis seal ikka. Saan hakkama. Nagu kõigega.

Siiamaani on lootus, et keegi mulle jõuludeks voodi kingib.

Tarvo on haiglas, loodetavasti on kõik korras. Täna-homme pidi koju saama. Netis pole näha olnud. Natuke muretsen.

Mulle tuli meelde, et neil on siin jäätist. Niisiis head aega.