Linnas nägin empsi, šoppasime natuke, ma ostsin Ellule veel purgi konservherneid ja kingikoti ka, kuhu need asjad kõik panna, emps ostis talle 2 T-särki, ühel oli Sperman peale kirjutatud ja supemani märgi asemel oli sama kujuga sperm. Õhtul seda kätte saades oli Elmar umbes 4 minti täiesti naerukrampides. Aga jah, perekondliku peo tarvis tellisime veel steffist pitsat ja tõime Alberit vanaisa juurest ära. Ja seal ma sain ta naise käest omale ühe imekena jope ja ühe imekena villase mantli. Täiesti niisama. Materiaalne tüdruk minus on taevas. Kodus valmistasime kõik ette, siis saabus Elmar ka Paikusele ja isa läks talle järgi. Kui nad tagasi tulid, jagasime kinke, minu käest sai ta veel ühe pikale saepuruplaadi ribale tehtud "kaardi," isalt ja Liivilt ca 8 paari sokke ja ämbritäie komme.
Järgmine päev ehk praeguseks juba eile toimus meil sõpradega pidu, aga enne seda käisime Elluga veel hommikul Kilingi-Nõmmes maakilval. Olime vaieldamatult noorimad osavõtjad seal, kuid sellest hoolimata sai meie võistkond 4. koha. Oli tore. Siis tegime Kilingi-Nõmme poes peatuse, ostsime ploki õlut ja porgandit ning krõpsu ja lasime ennast koju sõidutada. Seal tuli Tarvo meile, valmistasime värki ette. Vahepeal tuli veel Riho meile, kinkis Elmarile ühe bocki, millest umbes poole mina ära jõin. Rihoga vahtisime õues natuke aega, tema kurtis, et tal on ikka veel valus, et ma lapsena temaga käima ei tahtnud hakata, tavaline teema. Rauno helistas ka ja millegipärast oli tal vaja just minuga rääkida, et saada luba sünnale tulemiseks. Jäi siis nii kokku lepitud, et nad Rihoga tulevad hiljem vb läbi. Ma jätkasin hoole ja armastusega porgandite ja õunte lõikamist, samal ajal kui Elmar Tarvo läpakas CS-i pelas. Pidi küll kartuleid ahjus tegema ja puid lõhkuma, aga ju see oli olulisem. Lõpuks said puud ka ikka lõhutud ja rahvas saabus kah. Jannu, Joel, Jeesus. Ehhee, kõik J-tähega.
Pidu oli lahe. Suht kõik kinkisid alksi, nii et puudu meil ei tulnud. Janari, vana jobu, kinkis mu lemmikalkot mu vennale, kurat küll. :D Aga ma õnneks sain ka oma osa sellest. Ja üldiselt sellest õhtust ma rohkem ei taha rääkida.
Hommikul läks kogu rahvas peale minu ja Jocko Jantsiga linna, Elmar ka. Ma olin veel natuke aega kodus ja siis viis isa mu ka teeotsa ära, et hääletama hakata. Mis läks seekord päris hästi. Sealsamas tee ääres sain u 10 minutiga peale autole, mis läks Tartusse. Aa, ja ma unustasin mainida, et eelnevast õhtust saati oli mu hääl täiesti kohutavalt ära. Nagu väga väga ära. Ja siis oli tore suhelda võõra inimesega niimoodi. Noh, omadega oli ka vastik, aga nad mõistsid vähemalt. Ehk. Igatahes olin ma siis suht kogu sõidu vait, viljandi ristist võttis veel 2 hääletajat peale, kellest üks oli mu endine paralleelklassivend. Ja sel hetkel vist tuli mul kohutav uni peale. Polnud ju öösel korralikult magada saandki õieti. Tukkusin seal toolis suht kogu ülejäänd tee maha. Sellesmõttes oli hea, et kiiresti läks. Tartus sain Pauluse kiriku juures maha, koju tulin muidugi ilge tiiruga, muidu ma poleks mina ju. Comarketist ostsin veel piima ja tomatipastat ning varsti olingi kodus. Mall tuli muidugi kohe uurima ja kui kuulis, mis mu häälega lahti on, hakkas hullult tänitama, et ma pean mütsiga käima ja sellise asja eest olen keretäie ära teenind ja mis kõik veel. Ma jällegi naeratasin ja noogutasin. Siis mingi aja pärast tuli jälle mu tuppa, tõi coldrexi mulle. Kas see nüüd ärajoodud hääle vastu aitab, on omaette küsimus, aga eks ma joon ta ära. See kammib vist isegi natuke. Minu organismi puhul.
Ja siis Elmar lubas mulle pokkerižetoonid osta! :)
No comments:
Post a Comment