Saturday, September 11, 2010

Nädala ringvaade

See nädalavahetus jõudsin siis koju ka lõpuks. Ja juba ongi imelik Vaskräämat koduks nimetada. Valuuus. Igatahes. Käisime seenel täna. St isa ja Liivi käisid sennel, mina hoidsin metsas Albertit. Vahva oli muidugi üle pika aja näha teda, aga niiskes metsas on see muidugi tüütu.

Eilne hommik ja päev olid ka üpris huvitavad. Õhtul/öösel olime Ainoga otsustanud, et hülgame teatriskäigu pokkeri nimel. Niisiis mängisime. Mängisime terve öö. Või tegelikult umbes kella 4ni. Ja head inimesed, nagu nad on, lubasid Aino ja Willem mul nende juures ööbida. Olin ju autoga sinna saanud ja tagasi kõndimine tundus täiesti ületamatu katsumus. Magasin siis üle pika aja päris voodis kah. Hommikul 9 paiku helistas isa, et ta on nüüd teel Tartusse, et tuleb mu juurest läbi ja toob triikraua ja muud manti ja siis lähme Vaskrääma vb (ma polnud siis veel otsustanud). Mina räägin talle rahulikult, et olen Aino juures, tema võib järgi tulla, kui tahab. Isa aga oli ilmselgelt omandanud mingi kuulmispiiderluse ja süüdistas mind rääkimispiiderluse omandamises. Saatsin talle siis smsi aadressiga ja käskisin järgi tulla. Mu juurde jõudes avastas isa muuseas, et on oma rahakoti ära kaotanud. Enivei ma siis otsustasin ikkagi ära, et lähen temaga Pärnusse kaasa. Persse see teater, onju. Olingi juba permanentselt otsustanud purjus olemise kasuks.

Koju jõudnud, vahtisin mingi mitu tundi arvutis ja siis läksin Liiviga koos linna, et Ristoga kohtuda. Leppisin veel Tarvoga enne tagasitranspordi ka kokku.
Muuseas sain ma kodus olles aru, et olen oma eluga nii ametis olnud, et täiesti on ära ununenud teiste inimeste elu. Nt kui Tarvo mainis, et ta on mingis mate tunnis jms, siis mulle äkki koitis, et õige, ta on ju nüüd Sütevakas, gümnaasiumis, üldse koolis. See oli kõik kuidagi mööda läinud must. Nii palju oli küsida ja järgi pärida.
Igatahes linnas vahtisin mõned tunnid. Päris huvitav oli. Ütleks isegi, et meeldiv. Veendusin, et mõned inimesed, kellega mul pole olnud võimalust lähemalt tuttavaks saada, on tegelikult päris lahedad. Kes teab, see teab.

Tänane post tuli siis ajaliselt natuke sassis, aga nii ongi ehk huvitavam. Homme lähen tagasi, Janari peaks ka Tartusse tulema. Aga ta millegipärast kujutab omale ette, et ma olen kohe hommikul rivis seal teda vastu võtmas. Näis.
Tsau praegu.

No comments:

Post a Comment